Viljandi linnamüür
Viljandi linnamüür oli põhiliselt 14. sajandil ehitatud ja 16. sajandil täiendatud Viljandi linnakindlustus, mille väikesi osi on säilinud tänapäevani ja need on eksponeeritud (Arkaadia aias ja Viljandi raekoja taga; Kauba tänava alguses on osa Riia väravast)[1].
Viljandi ordulinnuse (4,60 ha) ja linna (10,20) ringmüüriga ümbritsetud pindala oli 14,80 hektarit[2].
Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Vallikraaviga müür oli umbes 1,2 km pikkune ja piiras Viljandi linna kolmest küljest. Lõunakülge kaitses vallikraaviga eraldatud Viljandi ordulinnus. Linna lääneküljel algas müür linnuse loodenurgast, kulges Tasuja ja Pika tänava vahel, Tallinna tänavast ida pool, Tartu ja Väike-Turu tänava vahel itta, ümbritsedes kaarjalt linna põhjaküljest. Idaküljes kulges müür Lutsu ja Oru tänava vahel ning liitus kagunurgas uuesti ordulinnuse müüriga. Ulatuslikumalt on säilinud vallikraavide süvendeid, linnamüürist ainult väike lõik Väike-Turu tänava hoovis.
Müür oli kuni 2 meetri paksune, laotud maakividest, mis välispinnal paiknesid rõhtsate kihtidena. Müüri saviga laotud taldmik ulatus 1—2 kivirea sügavuselt pinnasesse. Müüri kõrguse ja kaitsekäigu kuju kohta puuduvad andmed.
Linna lääneküljel Kauba tänava joonel oli Riia värav ehk Storke värav, müüri loodenurgas oli neljatahuline torn, põhjaküljel poolringikujulise põhiplaaniga torn ning Lossi tänava joonel Tartu värav. Müüri idaküljel paiknes kolmveerandringikujulise põhiplaaniga Moskva torn, Pika tänava ümbruses värav pääsuks järve äärde ja väike poolringikujulise põhiplaaniga torn. Väravad olid tornideta. Tartu värava ees oli piklik zwinger eesväravaga otsseinas. Riia värava ees oli algselt ligi meetripaksuste seintega eeskaitseehitis, kuid arvatavasti 16. sajandil rajati uus nelinurkse põhiplaaniga zwinger, jalamil umbes 3 m paksuste seintega, mille lõunaküljel oli eesvärav ja vähemalt põhjaküljel laskekambrid.[3]
1997. aastal tehtud arheoloogilistel uuringutel Rubiini kinohoone taga õnnestus välja selgitada, et Viljandi linnamüüri põhjapoolne osa on säilinud 1980. aastatel rekonstrueeritud linnamüüri lõigust ida pool maa sees kuni Lossi tänav 21 Rubiini kino hooneni. Kinohoone taga leiti linnamüüris paiknenud väikese ümartorni müürid. Uuringud näitasid, et müüri linnapoolsel küljel on säilinud keskaegne ja 16. sajandi lõpu kultuurkiht. Linnamüüri siseküljel oli müüri kõrval kulgenud munakividega sillutatud tänav. 1998. aastal tehti väiksemaid uuringuid Lossi 22 hoovis, ka nende tööde käigus oli päevavalgele tulnud keskaegse linnamüüri vundament. 2008. aastal, seoses Arkaadia aia kujundamisega, kaevati välja säilinud linnamüüri lõik kinohoone taga[4]. Linnamüüri säilinud osa paksus oli ülaservast mõõdetuna 2,25 m, säilinud osa suurim kõrgus koos vundamendiga oli 1,8 m.
Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]
Oletatavasti rajati linnamüür juba 14. sajandil, kuid esimest korda on seda mainitud 1553. aastal. Liivi sõjas ja Poola-Rootsi sõjas 17. sajandi algul sai linnamüür tugevasti kannatada. Müürist säilinu lammutati 18. sajandil ehitusmaterjaliks.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Viljandi keskaegne linnamüür. – Puhka Eestis
- ↑ Valner Krinal, EESTI MAJANDUSAJALUGU. Õppevahend majandusteaduskonna I kursuse üliõpilastele. TARTU ÜLIKOOL, TARTU 1992. lk 46.
- ↑ K. Alttoa. Viljandi linn. – Eesti arhitektuur 2. Tallinn, 1996, lk. 162.
- ↑ Andres Tvauri, ARHEOLOOGILISED KAEVAMISED VILJANDIS LOSSI 21 KRUNDIL 2009. AASTAL, muuseum.viljandimaa.ee.