Viljakuivati

Allikas: Vikipeedia
Moodne viljakuivati
1959. aastal ehitatud viljakuivati Vilama külas
Laupa mõisa kuivati

Viljakuivati on seadeldis, mille ülesandeks on kuivatada vilja. Kuivatiks nimetatakse ka hoonet, kus selline seadeldis paikneda võib.

Viljakuivati töö põhineb õhu ja vilja segamisel, kui tugev kuumutatud õhuvool juhitakse läbi kuivatatava vilja. Õhuvool aurustab terade pinnalt vett ja viib seda välisõhku. Kuivatamisõhu temperatuur sellise aurustumise tõttu väheneb.[1]

Viljakuivatite tüübid[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Šahtkuivatid: portsjonkuivatid, läbivoolukuivatid
  2. Punkerkuivatid[2]

Šahtkuivatid[muuda | muuda lähteteksti]

Tegu on ühe levinuima teraviljakuivatite tüübiga. Kuivatil on risttahukakujuline kuivatusšaht, mida läbivad horisontaalsed õhujaotuskarbid. See jagab aeglaselt põhja valguva viljamassi ventileeritavateks kihtideks. Õhujaotuskarpide võrk tagab seega vilja kuivenemise terve šahti kõrguses.[3]

Portsjonkuivatid[muuda | muuda lähteteksti]

Portsjonkuivati puhul kuivatatakse vilja koguseliselt ehk portsjoni kaupa. See tähendab seda, et kuivatatakse korraga niipalju, kui palju on võimeline vastuvõtt läbi töötlema. Kuivatusprotsess jaguneb oma olemuselt neljaks osaks, nendeks on: täitmine, kuivatus, jahutus ja tühjendamine. Sõltuvalt portsjonkuivati mudelile on võimalik vilja kuivatuse ajal tsirkuleerida, sellega suureneb kuivatusprotsessi töökiirus. Portsjonkuivati suureks eeliseks on tema võime kuivatada niiskemat vilja, samuti ei pea kuivati tööline pidevalt jälgima kuivatis toimuvat.[3]

Läbivoolukuivatid[muuda | muuda lähteteksti]

Läbivoolukuivatid on maailmas väga populaarsed, neid kasutatakse eeskätt suuremates teraviljakasvatusettevõtetes. Tegu on pidevtoimelise šahtkuivatiga. Samal ajal teostatakse nii vilja pealelaadimist, vilja jahutamist ja ka väljalaadimist. Läbivoolukuivatis on omavahel tihedalt ühendatud kaks tööülesannet, nendeks on kuivatus ja jahutus.[3]

Punkerkuivatid[muuda | muuda lähteteksti]

Punkerkuivati on ventileeritav punker, kus vilja kuivatus temperatuur on kuni 70 °C. Seejuures õhu erikulu on 300–500 m³/h ühe tonni vilja kohta, on omakorda umbes 10 korda väiksem kui šahtkuivatil. Sõltuvalt vilja algniiskusest ja kuivatusõhu temperatuurist kuivab vili punkerkuivatis 1–7 ööpäeva. Punker tüüpi kuivati eelisteks on: lihtne konstruktsioon ja juhtimine, kergelt puhastatav – oluline seemnetootjatele ning lihtne saavutada soovitud lõppniiskust automaatsete niiskuse mõõtjatega. Seda saab kasutada ka atmosfääri õhu kuivatina, lihtsalt eemaldades kütusepõleti.[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Viljakuivati KASUTUSJUHEND" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 12. juuli 2017.
  2. "Viljakuivatid".
  3. 3,0 3,1 3,2 "Habemiku Grupi ettevõtete rajatava kuivati tasuvusanalüüs" (PDF).
  4. "VÄIKKEETTEVÕTTE TERAVILJAKUIVATI VALIKUKRITEERIUMID" (PDF).