Vilce vald
| Vilce vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Vilces pagasts | |
|
| |
| Pindala: 127,17 km² | |
|
Elanikke: 1405 (1.01.2025)[1] | |
| Rahvastikutihedus: 11,0 in/km² | |
| Keskus: Vilce | |
|
|
Vilce vald (läti keeles Vilces pagasts) on vald Lätis Jelgava piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Lielplatone, Eleja ja Zaļenieki vallaga, Dobele piirkonna Augstkalne vallaga ning Leedu Joniškise rajooni Satkūnai, Skaistgirysi ja Žagarė vallaga.
Valla pindala on 127,17 km². 2011. aastal oli seal 1589 elanikku, 2025 aastal oli elanikke 1404. 2011. aastal elas vallas 1325 lätlast, 94 venelast, 46 valgevenelast, 12 ukrainlast, 26 poolakat ja 75 leedulast.[2] Valla keskus on Vilce küla.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Valla tänapäevane territoorium on kujunenud Lielberķene (Groß-Berken), Blankenfelde (Blankenfelden), Vilce (Wiltzen), Viņķelmuiža (Winckelhof), Vellnmuiža (Wellenhof) ja Mūrmuiža (Gemauerthof) mõisade maadele. See moodustati aastal 1822 mõisavallana. Aastal 1866 läbi viidud haldusreformi järel hakkas vald kandma nime Vilce vald. Aastal 1893 liideti sellega Lielplatone, Blankenfelde ja Mūrmuiža mõisavallad. Aastal 1935 oli valla pindala 86,7 km², elanikke oli seal toona 1871.[3]
1945. aastal moodustati vallas Vilce ja Ausma külanõukogu, vald likvideeriti 1949. aastal. 1951. aastal liideti osa likvideeritava Berķene külanõukogu maid Ausma külanõukoguga. Aastal 1956 liideti sellega veel Abgunste külanõukogust kolhoosi Sarkanais karogs ja Vilce külanõukogust kolhoosi Zemgales komunists alad, ent kolhoosi Jaunais laiks maad liideti Vilce külanõukoguga. Aastal 1963 liideti külanõukoguga osa likvideeritava Vilce külanõukogu alasid. Aastal 1974 liideti sellega Zaļenieki külanõukogu kolhoosi Pavasaris maad. Aastal 1977 läksid need maad tagasi Zaļenieki külanõukogu koosseisu. Aastal 1989 nimetati Ausma külanõukogu ümber Vilce külanõukoguks.[4]
Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald. 2009. aastal liideti vald Jelgava piirkonnaga.
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Valla suuremad jõed on Vilce jõgi, Svēte jõgi ja Platone jõgi.
Valda jääb Vilce looduspark. Looduskaitse all on Blankenfelde mõisa saar, Blankenfelde mõisa allee, Grenči mänd, Ruņģi tamm, Čigāni tamm, Vācietise tamm, Mežsargi tammed, Birzsargi pirnipuu, Vilce mõisa pärnad, Vilce kalmistu männid, Zāmeļi mänd, Mūrmuiža jalakas, Zāmeļi kuusk, Vosa tamm, Celmi saar, Väike ja Suur Kuuseõde, lisaks veel kümme nimetut põlispuud.[5]
Kaitstavad objektid
[muuda | muuda lähteteksti]Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Silakalnsi linnamägi ja selle eeslinnus, Vilce linnamägi, Vilce mõisa hoonetekompleks, sealhulgas selle vapireljeefiga portaal, Blankenfelde mõisa hoonetekompleks, sealhulgas häärber, ait, park, läbisõiduavaga teenijatemaja, pruulikoda, aiatööriistade kuur, kõrts ning tall. Regionaalse kaitse all on kantsilaadne kindlustatud ala, Dambīši muinaskalmed, Mūrmuiža muinaskalmed, Vilce pargi muinaskalmed, Vilce mõisa häärber, park, ait ning sepikoda. Kohaliku kaitse all on Berķene vesiveski, Mūrmuiža veski, Mūrmuiža veskimehe elamu, Vilce mõisa kuivati, Berķene mõisa häärber, Sniedzese talu hoonetekompleks, sealhulgas elumaja ja laut.[6]
Asustus
[muuda | muuda lähteteksti]Vallas on üheksa küla. Valla keskuseks on Vilce. Teised valla külad on Buļļi, Ziedkalne, Mūrmuiža, Bandenieki, Blankenfelde, Kalnrozes, Kapteines ja Mazvilce.
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[7]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā). Vaadatud 10.10.2025.
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
- ↑ Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.