Vikipeedia:Mustand
| Harilik merikeel | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Kiiruimsed Actinopterygii |
| Selts |
Lestalised Pleuronectiformes |
| Sugukond |
Merikeelellased Soleidae |
| Perekond |
Merikeel Solea |
| Liik |
Harilik merikeel |
| Binaarne nimetus | |
|
Solea solea (Linnaeus, 1758) | |
Harilik merikeel (Solea solea) on merekala, kes kuulub lestaliste (Pleuronectiformes) seltsi ja merikeellaste (Soleidae) sugukonda.Ta on parempoolsete silmadega lapik põhjakala, kes elab Euroopa rannikuvete liivasel või mudasel merepõhjal.
Morfoloogia
[muuda lähteteksti]Merikeeled on ovaalse pikliku kehaga, mis on kuni 50 cm pikk. Silmad asuvad paremal küljel. Pealmine külg on hallikasroheline või pruun. Esinevad mustad tähnid. Ülemisel rinnauimel on must laik. Sabauim on liitunud selja- ja anaaluimega, mis on teistest uimedest tumedam.[2]
Levila
[muuda lähteteksti]Nad on levinud Atlandi ookeani idaosas Norra rannikust kuni Lääne-Aafrika rannikuni, sh Senegali veteni. Kala elab ka Vahemeres ning Mustas meres, Põhjamere ning esineb Läänemere lääneosas.[3]
Toitumine
[muuda lähteteksti]Harilik merikeel on põhjalähedane kala, kes toitub väikestest kaladest ja põhjaselgrootutest nagu ussid, molluskid ja koorikloomad.[4]
Paljunemine
[muuda lähteteksti]Kudemine toimub madalates rannikuvetes temperatuuril 6–12 °C. Kala saab suguküpseks 3–5 aasta vanuselt, kui on saavutanud 25–30 cm pikkuse. Kudemine leiab aset veebruarist maini (näiteks Galicia rannikul). Soojemates piirkondades, näiteks Vahemeres, võib see alata juba detsembris. Haudumine kestab umbes 5 päeva (12 °C juures) ning vastsejärk ligikaudu 35 päeva (18 °C juures).[5]
Eluviis
[muuda lähteteksti]Ta on aktiivne öösel. Vastsed elavad algul planktonina, hiljem muutuvad lapikuks ja siirduvad mere sügavamatesse kihtidesse.[6]
Haigused
[muuda lähteteksti]Parasiit Entobdella soleae elab merikeele nahal ja nõrgestab naha kaitsefunktsiooni [4][7].Teine parasiit Hemibdella soleaepõhjustab koekahjustusi ja verekaotust[8]. Vibrio tapetis tekitab nahale hallikaid valgeid laike, mis muutuvad villideks ja haavanditeks. [9] Siseparasiitidest imiussid nakatavad noorkalu, mis mõjutab kasvu ja füsioloogilist seisundit..[10].
Viited
[muuda lähteteksti]- ↑ Tous, P., Sidibe, A., Mbye, E., de Morais, L., Camara, Y.H., Adeofe, T.A., Monroe, T., Camara, K., Cissoko, K., Djiman, R., Sagna, A. & Sylla, M. (2014). Solea solea. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2015.
- ↑ etbl.teatriliit.ee/meedia/merikeel/nene5_page_0150 Eesti teatri biograafiline leksikon. Nene 5, lk 150. s.a.
- ↑ "Solea solea summary page". FishBase (inglise). Vaadatud 7. aprillil 2026.
- ↑ Muñoz-Cueto, José A.; Sánchez, Evaristo L. Mañanós; Vázquez, F. Javier Sánchez, toim-d (13. mai 2019). The Biology of Sole (inglise) (1 trükk). Boca Raton, FL: CRC Press, Taylor & Francis Group, [2019] | “A science publishers book.”: CRC Press. DOI:10.1201/9781315120393. ISBN 978-1-315-12039-3.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: koht sisaldab numbrit (link) - ↑ "Solea solea summary page". FishBase (inglise). Vaadatud 7. aprillil 2026.
- ↑ Muñoz-Cueto, José A.; Sánchez, Evaristo L. Mañanós; Vázquez, F. Javier Sánchez, toim-d (13. mai 2019). The Biology of Sole (inglise) (1 trükk). Boca Raton, FL: CRC Press, Taylor & Francis Group, [2019] | “A science publishers book.”: CRC Press. DOI:10.1201/9781315120393. ISBN 978-1-315-12039-3.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: koht sisaldab numbrit (link) - ↑ Kearn, G. C. (2002). Entobdella soleae—pointers to the future. International Journal for Parasitology, 32(3), 369–374.
- ↑ Llewellyn, L. C. (1965). Some aspects of the biology of the marine leech Hemibdella soleae. Journal of Zoology.
- ↑ Declercq, A. M., Chiers, K., Soetaert, M., Lasa, A., Romalde, J. L., Polet, H., Haesebrouck, F., Decostere, A., & Pasmans, F. (2015). Vibrio tapetis isolated from vesicular skin lesions in Dover sole Solea solea. Diseases of Aquatic Organisms, 115, 81–86.
- ↑ Laffargue, P., Baudouin, G., Sasal, P., Arnaud, C., Bégout Anras, M.-L., & Lagardère, F. (2004). Parasitic infection of sole Solea solea by Prosorhynchus spp. Metacercariae (Digenea, Bucephalidae) in Atlantic nurseries under mussel cultivation influence. Diseases of Aquatic Organisms, 58(2–3), 179–184.