Vikipeedia:GLAM/Universitas Vasallorum/IX
Rüütlikultuur[muuda lähteteksti]
Liivimaa rüütlikultuur on väheuuritud teema ning praegune uurimisseis ei võimalda sellest väga palju rääkida. Kahtlemata viljeldi rüütellikku eetost Saksa ordu liikmeskonna seas ning usutavasti mõjutas see ka kohalikku vasallidest sõdalaseliiti, kuna nende sõjaline koostöö oli paari sajandi kestel üsna tihe. Nende tugevat sidet kinnitab ka asjaolu, et läänimehed pesitsesid Tallinnas Toompeal. Taani kuninga vasalle on mitmel juhul märgitud Liivimaa kroonikates kui tublisid abivalmis kangelasi. Alates 14. sajandist kaasas ordu oma vasalle väga aktiivselt vallutusretkedele Leetu ja Preisimaale, millest võtsid osa ka mujalt Euroopast saabunud rüütlid ja isegi kõrgem aadelkond. Moodsa ja imposantse aadlikultuuriga lõimimist soodustasid Liivimaa vasallide külaskäigud ja teenistus kuninglikes või vürstlikes õukondades välismaal.
Rüütliturniir[muuda lähteteksti]
Keskajal olid 11.–16. sajandini üle terve Euroopa levinud rüütliturniirid. Rüütlite vahel peetud võitlused kujutasid oma algvormis vähe reglementeeritud meeskondlikke lahinguid. Kindlasse vormi hakkasid need kujunema alles 13. ja 14. sajandil – varasemad turniirid erinesid kasutatud relvastuse ja võitlusviiside poolest päris lahingutest vähe. Hiljem muutusid turniirid hiilgavateks võitlusmängudeks, mis võimaldasid osalejatel näidata oma sõjalisi oskusi, vaprust ja õilsust, et soodustada oma prestiiži ja sotsiaalse positsiooni tõstmist või kindlustamist. Paraku on rüütliturniiridest Liivimaal vähe teada. Piigivõitlusi peeti Tallinna raekoja platsil igasugustel pidustustel, eriti vastlajootudel, jõulu- ja maikrahvipidustustel. Liivimaa linnades olid turniiride korraldajad ja kõige aktiivsemad osavõtjad Mustpeade vennaskonna liikmed.
Teadaolevalt korraldasid linnakodanikud harrastuslikke rüütlimänge Liivi- ja Preisimaal alates 15. sajandi algusest. Pole teada, kui aktiivsed olid niisugustel üritustel kohalikud aadlikud, ent pole ka välistatud, et piigivõitlusi korraldasid vasallid ja linnakodanikud ühiselt. Vaatamata sellele, et Toompeal elanud eliidi ja linlaste vahel oli teatud aegadel hõõrumisi, oli viimastel ilmselt suur roll kohaliku kultuuri edendamisel, mis sisaldas ka rüütlikultuurile omasid elemente.
Keskajal oli relvastatud kahemehevõitluse puhul teada ka teine kontekst – kohtulikud duellid, mille vahendusel lahendati poolte kohtuasju. Liivimaal on teada vaid ühest toimunud duellist, mida kajastati Liivimaa maameistri kirjas. Nimelt kuulutati välja duell kahe Liivimaa vasalli – Gerd Dalemi ja Heinrich Treideni vahel. Kuna Liivimaa seaduseraamatutes duelle ei käsitleta ning taolisi juhtumeid varasemates ega hilisemates allikates ei esine, siis võib öelda, et kahevõitlus kui kohtuvahend oli siinmail võõras nähtus. Pealegi oli kohtulike duellide läbiviimine mujal Euroopas 15. sajandiks juba üsna haruldane või üldse keelu all.
