Viikingimõõk
 | Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. (Veebruar 2023) |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2023) |
Viikingimõõk ehk karoling oli varakeskajal Lääne- ja Põhja-Euroopas levinud mõõgatüüp.
Viikingimõõk ehk karolingide mõõk arenes välja 8. sajandil merovingide mõõgast, mis kujult ja dünaamikalt sarnanes Rooma ratsaväe spathaga ja pani omakorda aluse kõrgkeskaegsele rüütlimõõgale.
Skandinaavia teadlane Jan Petersen on koostanud viikingimõõkade tüpoloogia, mida kasutatakse laialdaselt siiani kogu Euroopas. Peterseni tüpoloogia järgi on enamik varase viikingiaja Eesti territooriumil leitud mõõkadest H-tüüpi. Huvitav on fakt, et Peterseni tüüp AE viikingimõõkasid kasutati siinkandis veel paar sajandit hiljem, pärast viikingiaega, eestlaste muistse vabadusvõitluse perioodil.[1] Petersen töötas välja viikingimõõkade tüpoloogia,[2] mida kasutatakse siiani laialdaselt kogu maailmas nende klassifitseerimiseks, dateerimiseks ja ajaloouuringutes. Viikingimõõkade ehituse iseärasuseks on keeduterase (võltsdamaskuse) tehnoloogia kasutamine, sest kvaliteetset terast tollal nappis ja seda toodi Euroopasse peamiselt Kesk-Aasiast, kus leiutati ja võeti 8. sajandil kasutusele tiigelahjudega rauasulatus.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "The Knud Viking Sword". www.albion-swords.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. september 2021. Vaadatud 12. veebruaril 2023.
- ↑ "Mediaeval Sword". www.vikingsword.com. Vaadatud 12. veebruaril 2023.