Videvikupidamine
Videvikupidamine oli endisajal talupojakultuuris mõnetunnine puhkus pärast loomade talitamist kuni valguse süütamiseni. Videvikupidamine algas sügisel ja lõppes jõulude ajal või loomade poegimisaja algul. Videvikupidamise ajal jutustati ja mõistatati.[1]
Eestis oli videvikupidamine tuntud kuni 20. sajandi keskpaigani, kui taludesse tuli elektrivalgustus.[1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007. Lk 350