Vertitsilloos

Allikas: Vikipeedia

Vertitsilloos on mulla kaudu leviv taimede seenhaigus, mille tekitaja on Verticillium.

Vertsilloos esineb Eestis peamiselt rapsil vilttõvena (Verticilium dahliae) ja vähem muudel taimedel närbumistõvena (Verticillium longisporum).

Haigustunnused[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesed haigustunnused võivad ilmneda rapsil taime õitsemise ajal. Lehe üks pool kolletub võimuutub hallikakspruuniks. Lehe pinnal võib olla ka klorootilisi laike ning kogu taim võib närtsida. Hilisema nakatuse korral tekivad taime pea- ja külgharudele algul kollakaspruunid triibud, hiljem tumenevad, nakatunud on osa juhtkimpudest. Taimel saabub hädaküpsus, mistõttu seemned jäävad peeneks ning seemnesaak väiksemaks. Enamiku nakatunud taimede seemnete läbimõõt on väiksem kui 1,5 mm. Iseloomulik on hõbehalli värvuse teke ja kahjustatud harude pehkimine. Nakatunud varred on kiprunud, aga mitte õõnsad nagu valgemädaniku korral. Haiguse arenedes taim hävib. Koor on kergesti eemaldatav, kaetud mustade mikrosklerootsiumidega. Viimaste abil võib haigus mullas säilida aastaid.[1]

Haiguse levik[muuda | muuda lähteteksti]

Vertitsilloos on mulla kaudu leviv haigus. Esineb piirkondades, kus on rapsi kasvatatud intensiivselt pikka aega. Haigustekitaja võib levida ristikul, kartuli ja paljude umbrohtude abil. Haigus levib mulla kaudu, samuti põllutööriistade ja masinatega. Taimed võivad nakatuda juba pärast tärkamist, kuid haigus püsib taimes kaua aega varjatult. Üheks vertitsilloosi leviku põhjuseks peetakse ka liiga tihendatud mulda. Mulla väiksema kobestuse juures ei saa rapsi juur areneda sügavamale, mistõttu pindmises kihis moodustub hulgaliselt lisajuuri ning nakatumise tõenäosus on suurem.[1]

Vältimine ja tõrje[muuda | muuda lähteteksti]

Taimejäänuste sissekünd mikrosklerootsiumide hävitamiseks. Viljavaheldusest või külvikorrast kinni pidamine. Rapsi kasvuks on sobiv pH 6,5 ja sellest väiksema väärtuse korral on vertitsilloosi nakatumise risk suurem. Nakatumise ulatust ja ohu tõsidust saab iga kasvataja ise hinnata rapsipõllul vahetult pärast koristamist: hallikad kuni valged varred on nakatumine valgemädanikku, rohelised varred on tervetel nakatumata taimedel ja pruunid varred on vertitsilloosi nakatunud taimed.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Tiiu Annuk (2019). Peremehe parem käsi. Viljandi: Farm Plant. Lk 253.