Lehekülje Venemaa Keisririik lähteteksti vaatamine

{{toimeta}}
{{Endine riik
 |nimi                = Venemaa Keisririik
 |omakeelne-nimi      = Pоссійская Имперія
 |algusaasta          = 1721
 |lõppaasta           = 1917
 |lipp                = Flag of Russia.svg
 |lipp-tekst          = [[Venemaa lipp|Lipp]] (1721–1858, 1883–1917)
 |ajalugu1            = 
 |sündmus1            = 
 |vapp                = Lesser Coat of Arms of Russian Empire.svg
 |vapp-tekst          = [[Venemaa vapp|Vapp]] (1883–1917)
 |asendikaart         = Russian Empire (1867).svg
 |asendikaart-tekst   = Venemaa Keisririik 1866. aasta piirides
 |valitsusvorm        = 
 |riigipea            = [[Venemaa keiser]]
 |riigipea-nimi       = [[Peeter I]] (esimene, 1721–1725)<br>[[Mihhail II]] (viimane; 1917)
 |pealinn             = {{lihtne loend|
* [[Peterburi]] (1721–1728)
* [[Moskva]] (1728–1730)
* Peterburi (1730–1918)
}}
 |religioon           = [[õigeusk]] (valitsev riigiusk) 
 |pindala             = 21799825
 |pindala-aasta       = 1916
 |rahvaarv            = 181537800
 |rahvaarv-aasta      = 1916
 |riigikeel           = [[vene keel]]
 |rahaühik            = [[rubla]]
 |hümn                = [[Jumal, keisrit kaitse Sa]]
}}

'''Venemaa Keisririik''' ehk '''Vene Keisririik''' ([[vene keel]]es vanas kirjaviisis Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская Империя) oli endine [[riik]], mis ajavahemikul [[1721]]–[[1917]] hõlmas suuri maa-alasid [[Venemaa]]l ja selle ümbruses [[Euroopa]]s (sealhulgas Eesti), [[Aasia]]s ja [[Põhja-Ameerika]]s. Riigi kohta kasutatakse ka nimetusi "[[Vene tsaaririik]]" ja "[[Tsaari-Venemaa]]", kuigi [[tsaar]] [[Peeter I]] asendas 1721. aastal tsaaritiitli [[Venemaa keiser|keisri]] tiitliga. 

Venemaa Keisririigi eellane oli [[Moskva tsaaririik]] ja järglane 1917. aasta [[Veebruarirevolutsioon]]i tulemusena [[14. september|14. septembril]] [[1917]] väljakuulutatud demokraatlik [[Venemaa Vabariik]]. 

== Territoorium ==
{{Vaata|Venemaa Keisririigi haldusjaotus}}
20. sajandi alguses oli Venemaa Keisririik pindalalt [[Briti Impeerium]]i järel suuruselt teine riik maailmas. Sel ajajärgul võib Venemaa Keisririigi territooriumi jagada tinglikult suuremateks piirkondadeks: nn Suur-Vene (Velikorossija) alad – impeeriumi keskne territoorium ehk [[sisekubermangud]], kokku 29 kubermangu Venemaa Euroopa osas. Läänest liitusid selle alaga 15 nn [[Lääne kubermangud|Lääne]]- ja [[Balti kubermangud|Balti kubermangu]]. Kokku moodustasid need 44 kubermangu omamoodi [[metropol]]i. Idast liitusid nendega 10 [[Siber]]i ja [[Kaug-Ida]] kubermangu ning Lõunast 3 [[Põhja-Kaukaasia]] kubermangu. Ülejäänud piirkonnad olid äärealad, kus elas palju erinevaid rahvusi, mille poliitiline staatus oli ka väga erinev (nt [[Poola Suurvürstiriik]] ja [[Soome Suurvürstiriik]]).

== Riik ==
=== Riigikord ja juhtimine ===
[[Fail:Flag of the Romanov Monarchy.svg|pisi|150px|Venemaa Keisririigi lipp aastatel 1856–1896]]

Venemaa Keisririigi valitsejaks oli [[Venemaa keiser|keiser]], keisritiitli kandjaks oli alates [[1721]]. aastast [[Romanovite dünastia]] esindaja.

Venemaa keisririigi valitsusvormiks oli [[absoluutne monarhia]], mille valitseja oli [[Venemaa keiser]], kes oli kõrgeim seadusandlik ja kohtuvõim, ja keda riigivalitsemisel vastavalt monarhi korraldustele abistasid ning viisid ellu isevalitseja otsuseid ja korraldusi [[Tema Keiserliku Majesteedi Isiklik Kantselei]], [[Venemaa keisririigi Valitsev Senat]], [[Pühim Valitsev Sinod]], [[Venemaa keisririigi Riiginõukogu]], [[Venemaa keisririigi Ministrite Komitee]] (1864–1906); [[Venemaa keisririigi Ministrite Nõukogu]] (1905–1917) ning keisri poolt määratud ministrite poolt juhitavad ministeeriumid.

{{veergude loend|laius=25em|
* [[Venemaa Keisririigi välisministeerium|Välisministeerium]]
* [[Venemaa Keisririigi Siseministeerium|Siseministeerium]]
* [[Venemaa Keisririigi maahariduse- ja riigivaraministeerium|Maahariduse- ja riigivaraministeerium]]
* [[Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium|Sõjaministeerium]]
* [[Venemaa Keisririigi mereministeerium|Mereministeerium]]
* [[Venemaa Keisririigi Posti- ja Telegraafiministeerium|Posti- ja telegraafiministeerium]]
* [[Venemaa Keisririigi justiitsministeerium|Justiitsministeerium]]
* [[Venemaa Keisririigi rahandusministeerium|Rahandusministeerium]]
* [[Venemaa Keisririigi kaubandus- ja tööstusministeerium|Kaubandus- ja tööstusministeerium]]
* [[Venemaa Keisririigi rahvaharidusministeerium|Rahvaharidusministeerium]]
* [[Venemaa Keisririigi keiserlik õukonnaministeerium|Keiserlik õukonnaministeerium]]
* [[Venemaa Keisririigi politseiministeerium]] (1810–1819)
* [[Venemaa Keisririigi kaubandusministeerium]] (1802–1810)
}}
Pärast [[1905. aasta revolutsioon|1905. aastal toimunud massilisi rahutusi]] võttis viimane Venemaa keiser [[Nikolai II]] vastu [[17. oktoobri manifest]]i, millega andis Venemaa elanikkonnale esmased poliitilised vabadused ning õiguse valida esindajatekogu – [[Riigiduuma|Venemaa keisririigi Riigiduuma]], mis tegutses aastail 1906–1917.

6. oktoobril 1917. aastal aeti Riigiduuma [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] ja [[VSDT(b)P|Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei bolševike tiiva]] esindajatest moodustatud [[Petrogradi Nõukogu]] poolt laiali.

== Ühiskonnakorraldus ==
Venemaa keisririigi aluseks oli [[Venemaa keiser|Venemaa keisri]] kui isevalitseja ilmalik ja vaimulik võim, keiser oli kõrgeim seadusandlik, kohtu- ja täidesaatev võim.

Aastatel 1717–1720 viidi läbi Venemaa keisririigi [[Riigiasutus|riigi]] haldus[[asutus]]te ja haldusreform ([[1719. aasta oblastireform]]), mille tulemusel pidi endise [[Vene tsaaririik]] muutuma euroopalikult valitsetavaks riigiks.

Riigivalitsemises toetus keiser aadelkonnale ning bürokraatlikule ametnikkonnale, kelle tegevust reguleeris 1722. aastal keiser [[Peeter I]] kinnitatud [[Teenistusastmete tabel]]; [[Peeter III]] poolt [[aadel]]konnale 1762. aastal antud "[[Manifest aadli vabadusest]]" ja [[Katariina II]] poolt 1785. aastal välja antud "[[Armukiri suursuguse Venemaa aadli õigustest, vabadustest ja eelistest]]"; kohaliku omavalitsuse tegevust reguleeris 1785. aastal Katariina II välja antud [[1785. aasta linnaseadus]] ehk "[[Armukiri linnadele]]", millega määratleti linnu kui iseseisvaid omavalitsuslikke administratiivüksusi. Ainsad õigusteta elanikud olid kuni [[1861]]. aastani, mil Venemaal likvideeriti talupoegade [[pärisorjus]] – talupojad. Maapiirkondade kohalikud omavalitsused [[semstvo]]d moodustati [[1864]]. aastal.

=== Seisused Venemaal ===
Keisririigi eksistentsi jooksul toimusid muutused keisririigi elanikkonna seisuste jaotuses, kuid põhiseisused olid: [[aadel]] (''дворяне''), [[vaimulikud]], linnakodanikud (''мещане'') ja maaelanikud. [[1897]]. aastal toimunud rahvaloenduse ajal oli juba 12 liiki elanikkonna seisusi: [[pärilik aadel]], [[isiklik aadel]], [[pärilik aukodanik]], [[isiklik aukodanik]], [[vaimulik]], [[kaupmees]], [[talupoeg]], [[kasakas]], [[erusoldat Niokolai I ajast]], [[väikekodanlane]], võõras, [[soomlane]].

=== Rahvad ja usundid ===
Venemaa keisririik oli oma arengu lõpuajastul mitmerahvuseline ja suhteliselt ususalliv riik: elanikkonnast moodustasid 98% [[venelased]], [[ukrainlased]], [[rumeenlased]], [[kreeklased]], [[komid]], [[mordvalased]], [[tšuvašid]] ja [[jakuudid]], kes olid [[õigeusk]]u ja [[Kreeka-katoliku kirik|kreekakatoliku]] kirikusse kuuluvad õigeusklikud; [[kasahhid]], [[usbekid]], [[kirgiisid]], [[tadžikid]], [[tšetšeenid]] ja [[dagestanlased]] – [[moslemid]]; enam kui 98% [[poolakad|poolakaid]] ja [[leedulased|leedulasi]] – [[katoliiklased]]; [[soomlased]], [[rootslased]] ning suur osa [[eestlased|eestlasi]] ja [[lätlased|lätlasi]] – [[luterlus|luterisuslised]] ja üle 96% [[kalmõkid|kalmõkke]] – [[Lamaism|lamaistid]].

Venemaal elavad [[sakslased]] oli aga jagunenud usutunnistuselt (analoogselt [[Saksamaa]]ga), neist oli 13,5% katoliiklasi, ülejäänud luteri usku või üle läinud õigeusku; [[valgevenelased|valgevenelaste]] seas oli 18% [[kreekakatoliku kirik]]u liikmeid; lätlaste seas oli 18% katoliiklasi, 4,5% – õigeusklikke, ülejäänud olid luteriusulised; eestlaste seas oli 13,2% õigeusklikke, ülejäänud luteriusulised; 6–7% [[Volgatatarlased|volgatatarlasi]] ja 24,6% [[tšerkessid|tšerkesse]] olid õigeusklikud, ülejäänud aga islamiusulised.

== Majandus ==
=== Transporditaristu ===
[[19. sajand]]i teise pooleni oli Venemaa keisririigis peamine transpordiliik mere- ja jõetransport (laevadega) – maismaal kasutati hobutransporti. 19. sajandi esimesel veerandil [[Suurbritannia]]s alanud [[raudtee]] areng jõudis Venemaale [[1838]]. aastal, kui Peterburi lähedal asuv [[Tsarskoje Selo]] 25 [[verst]]a pikkune [[Tsarskoje Selo raudtee|raudtee]], [[Peterburi]] linna ja [[Romanovite dünastia]] suve[[residents]]i [[Pavlovsk]]i vahel. Raudtee rajamine toimus nii Venemaa riigikassa kui ka eraettevõtjate toel. Põhilised raudtee[[magistraal]]id olid [[Laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelised]] (1524&nbsp;mm ehk 5 Inglise [[Jalg (pikkusühik)|jala]] laiuse rööpavahega): [[Peterburi–Moskva raudtee]] (1851), [[Peterburi–Varssavi raudtee]] (1862), Siberi raudtee, Taga–Kaspia raudtee, Ida-Hiina raudtee, [[Balti raudtee|Balti ja Pihkva–Riia raudtee]], mida haldasid teedeministeeriumi raudteeringkonnad.

== Keisririigi territooriumi laienemine ==
[[Vene-Türgi sõda (1710–1713)|1710.–1713. aasta Vene-Türgi sõja]] ebaeduka Pruti-sõjakäigu tagajärjel sai Venemaa lüüa ja pidi tagastama [[Osmanite riik|Osmanite riigile]] [[Azov]]i ja likvideerima Aasovi mere äärde ehitatud kindlused. [[Vene-Türgi sõda (1735–1739)|1735.–1739. aasta sõda]] alustas Venemaa ja see oli talle edukas. Sõda peeti [[Don]]i ja [[Prut]]i vahelisel alal, vallutati Azov, [[Kinburn]], [[Iaşi]] ja teisi kindlusi. [[Belgradi rahu]]ga (1739) sai Venemaa Azovi (kindlustamise õiguseta), kuid pidi ülejäänud alad, mis olid sõjas vallutatud, tagastama.

[[1741]]. aastal avastas [[Taanlased|taani]] päritolu Venemaa mereväelane [[Vitus Bering]] meretee [[Põhja-Ameerika manner|Põhja-Ameerika mandri]] looderannikule ning sealsete [[Aleuudid|Aleuutide saarestiku]] loodusrikkuste kohta teabe levitamise järel laiendasid sinna (selle ajani eikellegimaale) oma karusnahakaubandust Venemaa [[Siber]]i ettevõtlikud kaupmehed. Selle kaubanduse haldamiseks moodustati [[1799]]. aastal [[Vene-Ameerika Kompanii]]. [[1867]]. aastal ostsid [[Ameerika Ühendriigid]] [[Alaska]] Venemaa keisririigilt 7,2 miljoni USA dollari eest.

Keisririigi territooriumi laienemine jätkus pärast [[Põhjasõda]] läänesuunal Venemaa keisririigi välispoliitiliste ja sõjaliste aktsioonide tulemusel. [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|1768.–1774. aasta Vene-Türgi sõja]], milles sõjategevus toimus peeti põhiliselt [[Dnepr]]i ja [[Doonau]] vahelisel alal, lõpetanud [[Kjutšukkainardža rahu]]lepingu (1774) alusel läksid Lõuna-[[Ukraina]] alad, sealhulgas [[Bug]]i, [[Dnepr]]i ja [[Don]]i suue, Venemaa keisririigile, nii et Venemaa sai seal väljapääsu [[Must meri|Mustale merele]]. [[Krimmi khaaniriik]] sai sõltumatuks [[Osmanite riik|Osmanite riigist]], kuid [[1783]]. aastal annekteeris selle Venemaa. Aastatel 1774–1783 toimunud võimuvõitlusse sekkus keisrinna [[Katariina II]] ning moodustas Krimmi khaaniriigi asemele Venemaa keisririigi koosseisu kuuluva [[Tauria oblast]]i, mis hõlmas [[Krimmi poolsaar]]e ja [[Taman]]i. [[Vene-Türgi sõda (1787–1792)|1787.–1792. aasta Vene-Türgi sõja]] eel nõudis Osmanite riik sõjaga ähvardades, et Venemaa tagastaks Krimmi, mille ta oli 1783. aastal okupeerinud, ja loobuks protektsioonist [[Ida-Gruusia]] suhtes. Sõjategevus toimus [[Lõuna-Bug]]i ja Doonau vahelisel alal ning [[Põhja-Kaukaasia]]s [[Kubani jõgi|Kubani jõe]] piirkonnas. Osmanite vägesid võideti 1787 Kinburni lähedal, 1788 [[Otšakiv]]i all ([[Grigori Potjomkin]]i juhtimisel), 1789 [[Focşan]]i juures ning [[Rîmnici jõgi|Rîmnici jõe]] ääres ja aastal 1790 vallutati [[Izmail]] ([[Aleksandr Suvorov]]i juhtimisel). Venemaa laevastik saavutas võidu [[Kertši merelahing]]us (admiral [[Fjodor Ušakov]]i juhtimisel). [[Iaşi rahu]]ga (1792) tunnustas Osmanite riik Krimmi ühendamist Venemaaga ning lepingu järgi liideti Venemaaga alad Musta mere põhjakaldal [[Bug]]i ja [[Dnestr]]i vahel. Venemaa ja Osmanite riigi piiriks määrati [[Dnestr]]i jõgi.

[[Rzeczpospolita]] sisemisi riigikorraldusnõrkusi ära kasutades jagasid Venemaa keisririik, [[Habsburgid]]e valitsetav [[Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik]] ja [[Preisimaa kuningriik]] Rzeczpospolita (vt [[Poola jagamised]]) ning Venemaa keisririigiga liideti: [[Esimene Poola jagamine|esimese jagamisega 1772]] Läti idaosa ([[Latgale]]) ja sellega külgnevad [[Valgevene]] alad ([[Polotsk]] ja [[Vitebsk]], [[Teine Poola jagamine|teise jagamisega 1793]] alad, millest moodustati [[Kiievi kubermang]] ja suur osa [[Minsk]]i, [[Volõõnia]] ja [[Podoolia]] aladest ning [[Kolmas Poola jagamine|kolmanda jagamisega 1795]] maad [[Nemunas]]e ja [[Bug]]i jõest ida pool.

[[Vene-Türgi sõda (1806–1812)|1806.–1812. aasta Vene-Türgi sõjas]] tungisid Venemaa keisririigi väed [[1806]]. aastal [[Moldova]] ja [[Valahhia vürstiriik]]i, augustis 1807 augustis sõlmitud vaherahu kestis märtsini 1809. Sõja jätkudes saavutas Venemaa vägi ([[Mihhail Kutuzov]]i juhtimisel) edu Kaukaasia rindel, 1811 purustati Osmanite riigi väe peajõud [[Valahhia]]s. [[Bukaresti rahu (1812)|Bukaresti rahuga]] (1812) tunnustas Osmanite riik [[Bessaraabia]] ja [[Lääne-Gruusia]] allutamist Venemaale ning [[Serbia]] iseseisvust.

[[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade]] ajastul sõlmisid [[Venemaa keiser]] [[Aleksander I]] ja [[Napoleon I]] [[1807]] [[Tilsiti rahu]]lepingu ja [[mõjusfäär]]ide lepingu ning [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigi]] ja Venemaa keisririigi vahel toimunud [[Vene-Rootsi sõda (1808–1809)|Vene-Rootsi sõja]] tulemusena liideti lisaks Põhjasõjas võidetud [[Viiburi kubermang]]ule ka ülejäänud Soome territoorium ning sõja kaotanud Rootsi loobus [[Fredrikshamni rahu]] ehk [[Hamina rahu]]ga sellestki territooriumist. [[1812]]. aastal läks [[Prantsusmaa]] keisri [[Napoleon I]] ja Venemaa keisri [[Aleksander I]] vahel sõlmitud mõjusfääride lepingu alusel [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigile]] [[Bessaraabia]].

Napoleoni sõdade võitjariikide [[Viini kongress]]i tulemusel sai Venemaa keisririik suurema osa [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigist]] ([[Kongressi-Poola]]) ja tal lubati alles jätta [[Soome Suurvürstiriik|Soome]], (mille ta vallutas Rootsilt [[Vene-Rootsi sõda (1808–1809)|Vene-Rootsi sõjaga]] aastal 1809.
[[File:Imperial Russia - Europe.jpg|pisi|Venemaa keisririigi [[Euroopa]] osad]]
[[Kaukaasia sõjad|Kaukaasia sõdade]] käigus liideti Venemaa keisririigiga osa [[Gruusia]] alasid ning pärast [[Vene-Pärsia sõda (1804–1813)|Vene-Pärsia sõja (1804–1813)]] lõpetanud [[Gulistani rahuleping]]uga [[Kaspia meri|Kaspia mere]] ääres asunud ja Pärsiale kuulunud [[Dagestan]]i, [[Gruusia]] [[Kharthli]], [[Kahhethi]], [[Samegrelo]], [[Imerethi]], [[Guria]] piirkonnad [[Gruusia]]s ja [[Abhaasia]] ning [[Armeenia ajalugu|Armeenia]] [[Karabahhia]] alad. Venemaa sai oma valdusse ka osa tänapäeva [[Aserbaidžaan]]i territooriumist ning [[Bakuu khaaniriik|Bakuu]], [[Mägi-Karabahh|Karabahhi]], [[Gəncə]], [[Shirvan]]i, [[Derbent]]i ja [[Quba]] khaaniriigi. Venemaa valdusse läks sõja tulemusel ka osa [[Talõši khaaniriik|Talõši khaaniriigist]]. Kindral [[Ivan Paskevitš]]i juhitud eduka [[Vene-Pärsia sõda (1826–1828)|Vene-Pärsia sõja (1826–1828)]] lõpetanud [[Turkmeenia rahuleping|Turkmeenia lepingu]] alusel liideti keisririigiga 1828. aastal [[Jerevani khaaniriik|Jerevani]] ja [[Nahhitševani khaaniriik]].
[[File:Imperial Russia - Asia.jpg|pisi|Venemaa keisririigi [[Aasia]] osad]]
[[Vene-Türgi sõda (1828–1829)|1828–1829 aastate Vene-Türgi sõjas]] ületasid Venemaa keisririigi väed 1828. aastal Doonau ja 1829 Stara planina mäestiku, hõivasid [[Adrianoopol]]i ja lähenes [[Konstantinoopol]]ile. Kaukaasias vallutati [[Kars]], [[Photh]]i ja mitu teist kindlust. 1829 sõlmiti [[Adrianoopoli rahu (1829)|Adrianoopoli rahu]], millega Venemaa sai Doonau [[delta]] ja osa Musta mere rannikut.

19. sajandi esimesel poolel laienes Vene impeeriumi ala umbes viiendiku võrra, 1837. aastal loodi alade haldamiseks ja alade [[Kolonisatsioon|kolonis]]eerimiseks Riigivaranduste Ministeerium.

Alates [[1860. aastad|1860. aastate]] II poolest kuulus [[Buhhaara emiraat]] [[vasallriik|vasallriigina]] Venemaa keisririigi koosseisu. [[1873]]. aastal vallutas Venemaa keisririik [[Hiiva khaaniriik|Hiiva khaaniriigi]] ja muutis selle oma [[protektoraat|protektoraadiks]].

[[Kaug-Ida]]s, kasutades ära Hiina konflikti Inglismaa ja Prantsusmaaga legaliseeris Venemaa keisririik 1858. aastal [[Aiguni leping]]uga endale valdused [[Amuuri jõgi|Amuuri jõ]]e vasakul kaldal, 1860. aastal sõlmitud Pekingi lepinguga aga liitis Venemaa impeeriumiga [[Ussuurimaa]].

[[Vene-Türgi sõda (1877–1878)|1877–1878 aastate Vene-Türgi sõja]] põhjuseks oli Balkanil puhkenud rahvaste vabadusliikumine, mida toetas Venemaa keisririik. Venemaa kulutas Osmanitele sõja ja Venemaaga ühinesid [[Rumeenia]], hiljem ka Serbia. Juunis 1877 ületasid Venemaa väed Doonau, 19. juulil vallutati Šipka mäekuru, augustis löödi seal türklaste rünnakud tagasi, detsembris vallutati Pleven. Kaukaasias hõivati Ardahani ja Karsi kindlus. Detsembris ületas Vene vägi Stara Planina, vallutas Adrianoopoli ja jõudis jaanuaris 1878 Konstantinoopoli lähistele, kuid linna rünnata ei juletud (Marmara merre tuli Inglise laevastik, sõjaväes levisid haigused). [[San Stefano rahu]] tugevdas Venemaa mõju Balkanil, kuid [[Berliini kongress]]il muudeti rahulepingut Osmanite riigi kasuks.

== Vaata ka ==
* [[Vene-Ameerika]]

== Kirjandus ==

* [[Christoph von Schmidt genannt Phiseldeck]]: ''Materialien zu der Russischen Geschichte seit dem Tode Kaisers Peter des Grossen, Erster Theil 1725–1730'', [[Riia|Riga]]: bey [[Johann Friedrich Hartknoch|Hartknoch]], 1777 [http://books.google.ee/books?id=B6wZAAAAYAAJ&hl=en Google'i raamat]
* Christoph von Schmidt genannt Phiseldeck: ''Materialien zu der Russischen Geschichte seit dem Tode Kaisers Peter des Grossen, Zweiter Theil 1730–1741'', Riga: bey Hartknoch, 1784 [http://books.google.ee/books?id=jasZAAAAYAAJ&hl=en Google'i raamat]
* [[Erik Amburger]]: ''Geschichte der Behördenorganisation Russlands von Peter dem Grossen bis 1917'', Leiden: Brill, 1966 [http://books.google.com/books?id=F80UAAAAIAAJ Google'i raamat]

{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Moskva tsaaririik]]||nimi=Venemaa Keisririik|aeg=|järgnev=[[Venemaa Vabariik]]}}
{{lõpp}}

== Välislingid ==
* [http://www.rusempire.ru/ История Российской Империи]

{{Impeeriumid}}

[[Kategooria:Ajaloolised riigid]]
[[Kategooria:Euroopa uusaja riigid]]
[[Kategooria:Venemaa ajaloolised riigid]]
[[Kategooria:18. sajand Venemaal‎]]
[[Kategooria:19. sajand Venemaal‎]]
[[Kategooria:20. sajand Venemaal‎]]
[[Kategooria:Venemaa Keisririik| ]]