Vastseliina alevikukalmistu

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia

Vastseliina alevikukalmistu on endine matmispaik, mis on dateeritud ajavahemikku 15.–18. sajandini. Vastseliina alevikukalmistu asub Vastseliina piiskopilinnuse ja Piiri kõrtsi vahelisel alal.

Arheoloogilised välitööd Vastseliina alevikukalmistul[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi Vastseliina piiskopilinnuse territooriumil toimusid kõige esimesed arheoloogilised välitööd 1888. aastal, Reinhold Guleke juhendamisel, siis kõrge matmistihedusega alevikukalmistu olemaslu kinnitati 2008. aastal toimunud väljakaevamiste käigus, mida viis läbi Heiki Valk.[1] Järgmised väljakaevamised toimusid alevikukalmistu territooriumil 2015. aastal seoses palveränduritemaja ehitamisele eelnenud uurimistöödega. Välitööde käigus avastati mitu matust ning selgitati välja kalmistu idaiir, toetudes georadariga tehtud pinnase kujutistele. Lisaks saadi teada, et alevikukalmistu ala on 19. sajandi lõpus või 20. sajandi alguses ümber planeeritud.[2] Esimesed põhjalikud väljakaevamised toimusid Vastseliina alevikukalmistul 2017. aastal, mille käigus uuriti põhjalikult kalmistult leitud matuseid. 2018. aastal toimunud väljakaevamiste käigus määratleti kalmistu läänepiir.[3]

Inimluude leiud Vastseliina alevikukalmistult[muuda | muuda lähteteksti]

Inimjäänuseid on Vastselinna alevikukalmistu territooriumilt leitud põllumajandustööde ja teiste maaharimise tööde käigus.[3] Inimluude leiud dokumenteeriti esmakordselt 2008. aastal Piiri kõrtsi hoovi idapoolsel küljel toimunud väljakaevamiste käigus. Järgnevalt leiti inimluid 2015. aastal Piiri kõrtsi ümbruses toimunud välitööde käigus. Kalmistu alale jäävale kõrtsi hoovi rajati kaheksa proovi kaevandit, millest kuuest leiti matuseid ja segatud inimluid. Kokku leiti kaevamiste käigus kalmistu idapiiri äärest 23 inimluud ning neli hammast, mida polnud võimalik dateerida, sest luude juurest ei leitud hauapanuseid. Leitud luudest olid säilinud fragmendid, mistõttu pole olnud võimalik määrata nende sugu ega vanust.[4]

2017. aastal toimunud väljakaevamiste käigus leiti Vastseliina alevikukalmistult 144 matust, millest 109 olid üksikhauad, kaks kaksikmatused ning neli ühishauad. Kokku oli ühishaudadesse maetud 31 inimest. Ühishauad on Eesti külakalmistutes ja kirikaedades väga haruldane nähtus ning varem oli ainuke teadaolev ühishaud leitud Palamuse kirikaiast. Alevikukalmistu kõrge matmistihedus peegeldus 2017. aastal toimunud kaevamistel selles, et mitmed varasemad matused olid saanud hilisemate peale matmiste tõttu kahjustada. Üksikmatuste puhul oli võimalik vaadata ka surnute paiknemist hauast. Valdavalt olid inimesed sängitatud selili asendis, välja arvatud kaks matust, kus surnu oli maetud külili. Sealjuures oli üksikmatuste puhul järgitud kristlike kombeid ehk surnu pea oli suunatud läände ning jalad itta. Erandiks oli üks matus, mis oli põhja-lõunasuunaline. Ühishaudade juures peegeldub, kuidas kristlikest kommete järgimisest oli olulisem kõikide surnute hauda mahutamine. Surnud paiknesid ühishaudades ebakorrapäraselt, justkui nad oleks sinna visatud. Ühishaudade nr. 2, 4, ja 5 analüüsitud matustel puudusid terariista vigastused, mistõttu on oletatud, et nad võisid hukkuda epideemia tagajärjel. Lisaks surnute paigutusele hauas oli üksikmatuste juures 53 juhul võimalik uurida ka surnu käte asendit. Valdavalt olid käed asetatud maetu kehale, üks rindkerel ning teine kõhu peal. Kõikidest üksimatustest 28 olid maetud kirstus. Ühe kirstu laudade kinnituseks oli kasutatud metallist nurka, mida poldud varem Eestis täheldatud. Leitud inimluude põhjal tehtud analüüside põhjal saadi teada, et 2017. aasta väljakaevamiste käigus leitud matustest 99 kuulusid täiskasvanutele ning 45 alaealistele. Täiskasvanute skelettidest 63% kuulusid meestele ning 35% naistele. Alaealiste luustike puhul suudeti sugu määrata kahel juhul. Vastseliina alevikukalmistult leitud materjal eristub teistest sama perioodi kalmistutest, sest meeste osakaal maetute hulgas on tunduvalt kõrgem. Tavaliselt on meeste ja naiste osakaal kalmistul võrdne. Oletatakse, et Vastseliina alevikukalmistu matuste soolist jagunemist on mõjutanud linnusele lähedane asukoht.[5]

Vastseliina alevikukalmistult leitud inimluude patoloogiad[muuda | muuda lähteteksti]

Vastseliina alevikukalmistult leitud inimluudelt on täheldatud erinevaid patoloogiaid. 2015. aastal toimunud välitööde käigus tuvastati leidude analüüsimisel hammastelt hambakivi ning ühel täiskasvanu selgroo esimeselt nimmelülilt lülivahekettasongast tekkinud lohk.[6]

2017. aastal toimunud välitööde käigus leiti inimluudelt erinevaid patoloogiaid. Kõige enam leiti uuritud matuste juures hammastega seotud patoloogiaid. Hambaid oli säilinud 81 matusel ning patoloogiaid esines neist 75. Hammastel esinevatest haigustest uuriti kaariest, emaili hüpoplaasiat, periapikaalseid, hambakivi, tühimikke, lõualuude taandumist ja surmaeelset hammaste väljalangemist. Kuigi võrreldes teiste Eesti kalmistutega esines analüüsitud Vastseliina alevikukalmistu täiskasvanute hammastel tunduvalt vähem patoloogiaid, siis märgatavalt rohkem oli leiumaterjalist hambakivi. Oletatakase, et see võis tuleneda süsivesikute ning valgu rikkast toidust.[7]

Vastseliina alevikukalmistult leitud inimluude hulgas oli terariistaga tekitatud vigastusi 11 erineval skeletil. Selgelt eristus ühishaud nr. 1, kus viiel skeletil tuvastati kokku 38 terariista vigastust. Tegu on erakordse leiuga, sest varem oli Eestis teada kaks terariista vigastustega surnuid sisaldavat massihauda, ühishaud nr. 1 on esimene neist, mis on määratud varauusaega. Peamiselt paiknesid haavad koljudel, jaotudes seejuures võrdselt kolju parema ja vasaku poole vahel, kõige rohkem esines penetreerivaid ehk läbistavaid vigastusi. Lähtudes vigastuste paiknemisest ja nende arvust koljul on oletatud, et ründajaid võis olla mitu või muutis ohver pärast saadud lööke enda asendit. Penetreerivat vigastuste hulga põhjal on järeldatud, et ohvrite kaitserelvastus oli kehv või olematu. Lisaks ühishauale nr. 1 leiti 2017. aastal toimunud välitööde käigus terariistaga tekitatud vigastusi ühes kaksikhauast ja kahest üksikhauast, mis kuulusid meestele. Ühel neist oli kolm terariista vigastust, mis kõik paiknesid koljul. Teisel skeletil, mis kuulus meesterahvale, oli viis vigastust, mis paiknesid nii koljul kui ka selgroo lülidel.[8]

Vastseliina alevikukalmistu hauapanused[muuda | muuda lähteteksti]

2015. aastal toimunud välitööde käigus ei leitud matuste juurest hauapanuseid, mistõttu polnud võimalik matuseid dateerida.[9]

2017. aastal Vastseliina alevikukalmistul toimunud välitööde käigus leiti 22 matuste juurest kokku 30 erinevat eset, peamiselt sõled, sõrmused, ripatsid, mündid ja noad. Sõlgedest leiti kalmistult kõige enam erinevaid hoburaudsõlgi, mille sarnaseid on varem avastatud Siksälä kalmistult Lõuna-Eestis ja Selpilsi kalmistult Lätist. Ühe matuse juurest leiti neli pitsatsõrmust, millest kahel oli kujutatud võreornament ning teisel linnufiguuriga ornament. Kahe matuse juurest leiti 18. sajandi keskpaigas vermitud Vene dengasid. Lisaks leiti kahe matuse juurest mainitud perioodi dateeritud õigeusu kaelaristid. Kaevamiste käigus leiti lisaks erinevaid esemeid ka pinnasest.[10]

Kõige varajasem matus oli nr. 106, mille juurest leiti 15. sajandi keskpaika dateeritiud šerf. Leidude põhjal oli võimalik dateerida ühishaud nr. 1 ja 5. Ühishauas nr. 1 leiti ühe matuse juurest ripats ning linnufiguuriga pitsatsõrmus ja teise juurest nuga, mille põhjal oletatakse, et ühishaud nr. 1 pärineb 16. sajandi teisest poolest või 17. sajandi algusest. Ühishauas nr. 5 oli hauapanustena maetutele kaasa pandud laia kilbiga sõrmus ning rullotstega hoburaudsõlg. Leidude põhjal oletatakse, et ühishaud nr. 5 võib pärineda 15. või 16. sajandist.[11]

Vastseliina alevikukalmistu leiud on tüüpilised külakalmistule. Lähtudes sellest, et hauapanustena esineb nugasid ja sõlgesid, mis on iseloomulikud talupoegade matustele oletatakse, et maetud on olnud kohalikku päritolu. Leidude põhjal dateeriti kalmistu ajavahemikku 15.–18. sajandini.[12]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Lissitsina, Jekaterina; Alttoa, Kaur; Malve, Martin; Ervin, Alo; Plado, Jüri; Kriiska, Aivar (2017). "Archaeological research in Vastseliina". Archaeological Fieldwork in Estonia. 18: 188, 192.
  2. ↑ Lissitsina, Jekaterina; Alttoa, Kaur; Malve, Martin; Ervin, Alo; Plado, Jüri; Kriiska, Aivar (2015). "Archaeological research in Vastseliina". Archaeological Fieldwork in Estonia. 18: 187, 193–194.
  3. ↑ 3,0 3,1 Malve, Martin; Liblik, Mari-Anne; Juus, Taisi (2017). "Rescue excavations at the Vastseliina borough cemetery and the 16th–17th-century war-related mass grave". Archaeological Fieldwork in Estonia. 20: 117.
  4. ↑ Lissitsina, Jekaterina; Alttoa, Kaur; Malve, Martin; Alo, Ervin; Plado, Jüri; Kriiska, Aivar (2015). "Archaeological research in Vastseliina". Archaeological Fieldwork in Estonia. 18: 192–193.
  5. ↑ Malve, Martin; Liblik, Mari-Anne; Juus, Taisi (2017). "Rescue excavations at the Vastseliina borough cemetery and the 16th–17th-century war-related mass grave". Archaeological Fieldwork in Estonia. 20: 118–120, 122–123.
  6. ↑ Lissitsina, Jekaterina; Alttoa, Kaur; Malve, Martin; Ervin, Alo; Plado, Jüri; Kriiska, Aivar (2015). "Archaeological research in Vastseliina". Archaeological Fieldwork in Estonia. 18: 193.
  7. ↑ Malve, Martin; Liblik, Mari-Anne; Juus, Taisi (2017). "Rescue excavations at the Vastseliina borough cemetery and the 16th–17th-century war-related mass grave". Archaeological Fieldwork in Estonia. 20: 124, 127.
  8. ↑ Malve, Martin; Liblik, Mari-Anne; Juus, Taisi (2017). "Rescue excavations at the Vastseliina borough cemetery and the 16th–17th-century war-related mass grave". Archaeological Fieldwork in Estonia. 20: 123–124.
  9. ↑ Lissitsina, Jekaterina; Alttoa, Kaur; Malve, Martin; Ervin, Alo; Plado, Jüri; Kriiska, Aivar (2017). "Archaeological research in Vastseliina". Archaeological Fieldwork in Estonia. 18: 193.
  10. ↑ Malve, Martin; Liblik, Mari-Anne; Juus, Taisi (2017). "Rescue excavations at the Vastseliina borough cemetery and the 16th–17th-century war-related mass grave". Archaeological Fieldwork in Estonia. 20: 120–121.
  11. ↑ Malve, Martin; Liblik, Mari-Anne; Juus, Taisi (2017). "Rescue excavations at the Vastseliina borough cemetery and the 16th–17th-century war-related mass grave". Archaeological Fieldwork in Estonia. 20: 120–121.
  12. ↑ Malve, Martin; Liblik, Mari-Anne; Juus, Taisi (2017). "Rescue excavations at the Vastseliina borough cemetery and the 16th–17th-century war-related mass grave". Archaeological Fieldwork in Estonia. 20: 121.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Vastseliina_alevikukalmistu&oldid=6551722"