Vangalased
| Vangalased | ||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 Valgepea-vanga (Artamella viridis)
|
||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||
|
Vangalased (Vangidae) on Madagaskaril ja Komooridel levinud värvuliste sugukond.
Sisukord
Välimus[muuda | muuda lähteteksti]
Vangalased on väikesed ja keskmise suurusega värvulised, pikkusega 12–32 cm.
Nende keha on jässakas, sulestikus leidub valget, musta, pruuni ja halli.
Vangalased erinevad üksteisest suuresti noka kuju ja suuruse poolest ning sellest tulenevalt ka erinevate toiduotsimise meetodite poolest – vangalased on näide adaptiivsest radiatsioonist. Paljudel liikidel on õgijate omaga sarnanev tugev konksja tipuga nokk. Eriti jäme nokk on suurnokk-vangal (Euryceros prevostii) (samas liigi Falculea palliata nokk on pikk ja kõver).
Eluviisid[muuda | muuda lähteteksti]
Vangalased asustavad erinevaid metsi ja võsastikke. Mitu liiki elavad Madagaskari lääneosa kuivades heitlehistes metsades. Mõni liik asustab saare edelaosa astelvõsa. Kõik vangalased on paiksed. Vangalased toituvad roomajatest, konnadest ja putukatest. Nad ehitavad kausja pesa puu otsa. Pesamaterjalina kasutatakse oksi, puukoort, juuri ja lehti.
Kaitse[muuda | muuda lähteteksti]
Mitmeid liike ohustab elupaikade kadu.
Süstemaatika[muuda | muuda lähteteksti]
Vangalaste sugulussidemed teiste värvuliste sugukondadega on ebaselged. Neid on varem arvatud lähedasteks õgijalastele.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- Loomade elu, 6. kd, lk 362
