Vangalased

Vangalased
	; Valgepea-vanga (Artamella viridis)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Selts	Värvulised Passeriformes;
Sugukond	Vangalased Vangidae Swainson, 1831;

Vangalased (Vangidae) on Madagaskaril ja Komooridel levinud värvuliste sugukond.

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Vangalased on väikesed ja keskmise suurusega värvulised, pikkusega 12–32 cm.

Nende keha on jässakas, sulestikus leidub valget, musta, pruuni ja halli.

Vangalased eristuvad üksteisest suuresti noka kuju ja suuruse poolest ning sellest tulenevalt ka toiduotsimisviiside poolest – vangalased on ehe adaptiivse radiatsiooni näide. Paljudel liikidel on õgijate omaga sarnanev tugev konksja tipuga nokk. Eriti jäme nokk on suurnokk-vangal (Euryceros prevostii) (samas liigi Falculea palliata nokk on pikk ja kõver).

Eluviisid[muuda | muuda lähteteksti]

Vangalased elutsevad metsas või võsastikus, mitme liigi elupaik on Madagaskari lääneosa kuivades heitlehistes metsades. Mõni liik asustab saare edelaosa astelvõsa. Kõik vangalased on paiksed. Vangalased toituvad roomajatest, konnadest ja putukatest. Nad ehitavad puu otsa kausja pesa. Pesa ehitatakse okstest, puukoorest, juurtest ja lehtedest.