Vanaarmeenia keel
Vanaarmeenia keel (armeenia keeles գրաբար grabar, "kirjanduslik") on armeenia keele vanim tuntud vorm.
Teadaolevalt kirjutati vanaarmeenia keeles esimest korda 5. sajandi alguses pKr, sellest kuni 18. sajandini on kogu armeenia kirjandus vanaarmeenia keeles. Paljud muistsed kreeka, pärsia, heebrea, süüria ja ladina käsikirjad on säilinud vaid armeeniakeelses tõlkes. Vanaarmeenia keel on tänini Armeenia apostelliku kiriku liturgiline keel, sageli õpivad seda ka piibli- ja patristikauurijad. Samuti on vanaarmeenia keel tähtis Indoeuroopa algkeele rekonstrueerimise seisukohalt, kuna selles on säilinud hulk vanapäraseid jooni.
Vanaarmeenia keelt kõneldi peamiselt Armeenia mägismaal. Seda kirjutatakse armeenia kirjas. Kõnekeelena on vanaarmeenia keel välja surnud, sellest arenes välja 12.–18. sajandil tarvitatud keskarmeenia ehk kiliikia armeenia keel, millest 18. sajandil sündis omakorda tänapäevane armeenia keel.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Acharian, Hrachia. (1971-79) "Etymological Root Dictionary of the Armenian Language" Vol. I – IV. Yerevan: Yerevan State University.
- Meillet, Antoine. (1903) "Esquisse d'une grammaire comparée de l'arménien classique"
- Thomson, Robert W. (1989) "An Introduction to Classical Armenian" Caravan Books. (ISBN 0-88206-072-4)