Valgesilm-vart

Valgesilm-vart
Valgesilm-vart
	; Isaslind
	; Emaslind
Kaitsestaatus
	; Ohulähedane (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Selts	Hanelised Anseriformes;
Sugukond	Partlased Anatidae;
Perekond	Vart Aythya;
Liik	Valgesilm-vart;
Binaarne nimetus
	Aythya nyroca; (Güldenstädt, 1770)
	; Valgesilm-vardi levila; – pesitsusala; – aasta läbi; – läbirändel; – talvitusala
Sünonüümid
	Anas nyroca; Anas rufa; Nyroca nyroca; Nyroca obsoleta

Valgesilm-vart ehk ruskevart (Aythya nyroca) on partlaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Välimus

Valgesilm-vart on 38–42 cm pikk. Tiib on 178–196 mm pikk, nokk 36–43 mm, jookse 30–35 mm.^[2] Kaalub 410–650 g.^[3]

Hundsulestikus isaslinnu pea, kael, rind ja küljed on punakaspruunid. Ülapool on peamiselt tumepruun. Küüdus ja kõhualune on valged. Nokk on hall, nokaots on must. Silmad on valged. Jalad on hallid.^[2]

Puhkesulestikus isaslind sarnaneb emaslinnuga, kuid pea ja rind on punasemad ja silmad on valged.^[2]

Emaslinnu sulestik on tuhmimat tooni ja pruunikam kui isaslinnul. Nokk ja jalad on hallid. Silmad on pruunid.^[2]

Udusulis poja ülapool on hallikaspruun, alapool on kollakas.^[3]

Levik

Valgesilm-vardi pesitsusala ulatub Põhja-Aafrikast^[4] ja Lääne-Euroopast Lääne-Mongooliani. Talvitavad Vahemere ääres, Sahara-taguses Aafrikas, Lähis-Idas, Hindustani poolsaarel ja Kagu-Aasias.^[3]

Eestis on valgesilm-vart eksikülaline.^[5]

Valgesilm-vardid pesitsevad padurates ja järvede ääres. Talvel elavad ka aeglase vooluga jõgede ääres ja rannikul.^[2]

Toitumine

Valgesilm-vardid toituvad veetaimedest, selgrootutest, kahepaiksetest ja väikestest kaladest.^[3]

Pesitsemine

Valgesilm-vardid pesitsevad üksikult või hajusates kolooniates. Pesa on ehitatud pilliroost, lehtedest ja rohust ning vooderdatud udusulgedega.^[3]

Kurnas on 6–14 muna^[3] mõõtmetega 51,4 × 37,5 mm.^[4] Haudevältus on 25–27 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 55–60 päeva vanuselt.^[3]

Viited

↑ BirdLife International (2019). Aythya nyroca. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2019.
1 2 3 4 5 Madge, Steve; Burn, Hilary (1992). Wildfowl: an identification guide to the ducks, geese and swans of the world. London: Christopher Helm. Lk 252–253. ISBN 0713636475.
1 2 3 4 5 6 7 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi; Cabot, José, toim-d (1992). Handbook of the birds of the world. Kd 1. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 617. ISBN 978-84-87334-10-8.
1 2 Djelailia, Assia; Baaziz, Nasser; Samraoui, Farrah; Alfarhan, Ahmed H.; Samraoui, Boudjéma (2018). "Distribution and breeding ecology of the Ferruginous Duck Aythya nyroca in Algeria" (PDF). Ostrich. 89 (1): 5–12. DOI:10.2989/00306525.2017.1313331.
↑ Kumari, Eerik (1984). Eesti lindude välimääraja (neljas trükk). Tallinn: Valgus. Lk 37.

Välislingid

Valgesilm-vart YouTube'is
Valgesilm-vart andmebaasis eElurikkus

[1] BirdLife International (2019). Aythya nyroca. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2019.

[Madge-2] 1 2 3 4 5 Madge, Steve; Burn, Hilary (1992). Wildfowl: an identification guide to the ducks, geese and swans of the world. London: Christopher Helm. Lk 252–253. ISBN 0713636475.

[del_Hoyo-3] 1 2 3 4 5 6 7 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi; Cabot, José, toim-d (1992). Handbook of the birds of the world. Kd 1. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 617. ISBN 978-84-87334-10-8.

[Djelailia-4] 1 2 Djelailia, Assia; Baaziz, Nasser; Samraoui, Farrah; Alfarhan, Ahmed H.; Samraoui, Boudjéma (2018). "Distribution and breeding ecology of the Ferruginous Duck Aythya nyroca in Algeria" (PDF). Ostrich. 89 (1): 5–12. DOI:10.2989/00306525.2017.1313331.

[Kumari-5] Kumari, Eerik (1984). Eesti lindude välimääraja (neljas trükk). Tallinn: Valgus. Lk 37.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]