Mine sisu juurde

Valeri Mitko

Allikas: Vikipeedia

Valeri Bronislavovitš Mitko (Валерий Брониславович Митько; 12. juuli 1941, Tšernigov – 2. oktoober 2022, Peterburi) oli vene teadlane, hüdroakustika spetsialist, Arktika ühiskondliku teaduste akadeemia president. Suri koduarestis süüdistatuna riigireetmises.

1963. aastal lõpetas A. S. Popovi nimelise Mereväe Kõrgema Raadioelektroonika Kooli Leningradis ja määrati päästelaeva raadiotehnilise talituse juhiks Nõukogude Liidu Vaikse ookeani laevastikus. Oma laevaga sõitis ta Musta mere ääres asuvast Nikolajevist oma Kaug-Idas asuvasse teenistuskohta mööda Põhja-Jäämerd, kus ta nägi esimest korda Arktikat. 1966-1969 tuumaallveelaeva raadiotehnilise talituse ülem. 1969–1972 õppis N. G. Kuznetsovi nimelises Mereväeakadeemias Leningradis, pärast lõpetamist jäi sinna teadus- ja õppetööle. Osales pikkadel teaduslikel ekspeditsioonidel NSV Liidu Hüdrograafiateenistuse ja NSV Liidu Teaduste Akadeemia laevadel. Tehnikateaduste doktor (1986), professor (1990). 1990–1994 Mereväeakadeemia hüdroakustika osakonna juhataja. 1994. aastal siirdus erru. 1994-2001 Mereväeakadeemia, Peterburi Elektrotehnikaülikooli ja Venemaa Riikliku Hüdrometeoroloogiaülikooli hüdroakustika osakonna professor, interdistsiplinaarse labori “Keskkonna ja objektide kaugseire tehnoloogiad” juhataja. Peterburi linnavalitsuse alluvuses oleva riigiasutuse "Põhjafoorumi sekretariaat" teaduse ja projektide direktor. Valiti Venemaa Loodusteaduste Akadeemia täisliikmeks ja Venemaa Loodusteaduste Akadeemia geopoliitika ja julgeoleku sektsiooni Peterburi haru esimeheks, Peterburi Tehnikaakadeemia korrespondentliikmeks, asepresidendiks ja esimeheks. Ida-Euroopa Akustikaühingu hüdroakustika sektsiooni, Ameerika Akustilise Seltsi ja Ameerika Füüsika Instituudi liige ning alates 2003. aastast Peterburi Arktika Ühiskondliku Teaduste Akadeemia president. Enam, kui 200 teadustöö autor, sealhulgas õpikud, monograafiad, patendid, leiutised, teaduslikud artiklid ja aruanded Venemaa ja välismaistes väljaannetes.[1]

Süüdistus riigireetmises

[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 2014-2018 oli Hiinas Daliani mereülikoolis külalisprofessor. Kaks korda aastas sõitis ta Hiinasse, et pidada loenguid hüdrofüüsikast. 11. veebruaril 2020 viidi teadlase korteris läbi läbiotsimine ja Peterburi Dzeržinski rajoonikohus mõistis ta FSB palvel koduaresti. Talle esitati süüdistus Venemaa Föderatsiooni kriminaalkoodeksi paragrahvi 275 alusel (reetmine). Süüdistuse kohaselt andis ta oma reiside ajal Hiina luureteenistustele üle riigisaladust sisaldavaid materjale. Teadlane oma süüd ei tunnistanud. Kohus pikendas korduvalt koduaresti ja keelas tal välja minna vaatamata kehvale tervisele (südamehaigus, kolm infarkti, viis stenti koronaarsoontes), tal keelati isegi tervisele vajalikud jalutuskäigud ("jalutuskäigu ajal võib ta edastada salastatud informatsiooni").[2][3][4] Suri 2. oktoobril 2022 koduarestis ja maeti Peterburi Bogoslovskoje kalmistule.[5][6]