Valacar ja Eldacar

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Valacar ja Eldacar on J. R. R. Tolkieni loodud maailma tegelased.

Valacar (1194 Kolmandal Ajastul – 1432 K. A) ja Eldacar (1255 K. A. – 1490 K. A.). Gondori kuningad, isa ja poeg, Vt. Hõimusõda, Gondori kodusõda. Valacari isa Romendacil II (1126 K. A. – 1366 K. A.) kindlustas Anduini läänekalda ja lasi ehitada Argonathi sambad. Ta lõi ka soojemad suhted põhja hõimudega, kelle juhid said tähtsateks meesteks tema vägedes. Eriti hästi sai ta läbi Vidugaviaga ning saatis oma poja Valacari ka saadikuna tema õukonda elama. Seal armus Valacar Vidumavi, Vidugavia tütresse, ja abiellus temaga. Juba Valacari eluajal põhjustas kuninga abielu naisega, kelles polnud Númenori verd ning kes suri ammu enne oma abikaasat, rahutusi. Kui Eldacar, keda lapsena tema ema sugulaste seas Vinitharyaks oli hüütud, troonile tuli, rahulolematuse ilmingud tugevnesid ja algas kodusõda. Kui teiste kuningaverd trooninõudlejate väed Eldacari ründasid, pani ta vihaselt vastu, ta võeti Osgiliathis piiramisrõngasse ja lõpuks võeti linn julmalt ära ning Eldacar pidi Põhja põgenema. Oma hõimlaste juures kogus ta uusi vägesid, sellal kui tema rivaal Castamir (Romendacil II vennapoeg) tekitas julmuse ja viletsa valitsemisega troonilt ajutiselt tõugatud kuningale üha uusi pooldajaid ka Gondori enda rahva ja ülikute hulgas. 10 aasta pärast Eldacar ründas ning Lebenninis Erui Ülepääsu juures toimus lahing, kus Eldacar tappis Castamiri kahevõitluses.