Vaalimine

Allikas: Vikipeedia

Vaalimine on ajalooline tekstiilitöötlemise tehnika, millega triigiti ja vormiti niisket kangast.[1]

Vanem naine akna all laua peal tekstiili ümber vaalikaika rulli keeramas, laual on ka ka käepidemega vaalikurikas
Vaalikaika (kangaga) ja -kurika (käepidemega) tööks valmis seadmine 1962. aastal Norras

Vaalimisega eemaldati villasest või linasest riidest üleliigsed kiud, muudeti kangas tihedamaks ja tugevamaks ning suurendati rõiva mustushülgavust.[2] Vaalimisel on kasutatud suuremate tekstiilide töötlemiseks puidust vaalikaigast ja -kurikat, väiksemate rõivadetailide jaoks ka vaaliklaasi.[3]

Vaalimisel rulliti vaalikaigast ümber vaalikurika rulli keeratud tekstiili peal edasi-tagasi. Vaaliklaasi kasutati samuti edasi-tagasi triikivate liigutustega. Vaaliklaasi juures on viikingiajal kasutatud vaalaluust vaalilaudu, mis võimaldasid kangast paremini vormi pressida.[4]

17. sajandil tulid kasutusele metallist pressrauad. 18. sajandil võeti kasutusele mehaanilised kalandrid, mille abil kalandrimisega saadi sama tulemus kui varem vaalimisega.[3] Vaalikaikad ja -kurikaid jäid taludes siiski kasutusele vähemalt 20. sajandi I pooleni.[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "vaalima". Sõnaveeb. 3. september 2022. Vaadatud 16. detsember 2022.
  2. Andersson 1995, 33.
  3. 3,0 3,1 Steppuhn 1999, 114–115.
  4. Bartels 2009, 97.
  5. Paulaharju, Samuli. "Hakalan emäntä kaulaa vaatteita, 1930". Finna.fi. Vaadatud 16. detsember 2022.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Andersson, E. (1995). Tools for Textile Production from Birka and Hedeby: Excavations in the Black Earth 1990–1995. Birka studies, 8. Stockholm: Birka Project for Riksantikvarieämbetet.
  • Bartels, M. H. (2009). "Early medieval glass linen smoothers from the emporium of Deventer. A comparative study of the context and use of glass linen smoothers in Deventer, the Low Countries and north-western Europe (AD 700–1200)". H. Clevis (Toim.). Medieval Material Culture. Studies in Honour of Jan Thijssen, 95–113.
  • Steppuhn, P. (1999). "Der mittelalterliche Gniedelstein: Glättglas oder Glasbarren? Zu Primärfunktion und Kontinuität eines Glasobjektes vom Frühmittelalter bis zur Neuzeit." Nachrichten aus Niedersachsens Urgeschichte, 68, 113–139.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]