Väsimustugevus

Allikas: Vikipeedia

Väsimustugevuseks nimetatakse materjali võimet vastu panna vahelduvast koormusest tingitud purunemisele.

Praktilisi võtteid väsimustugevuse suurendamiseks[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kasutada võimalikult ühtlasi materjale, mis on peeneteralise struktuuriga ja milles puuduvad sisemised kontsentratsioonikolded (praod, gaasimullikesed, võõrosad).
  • Kujundada detailid nii, et pingekontsentratsioon oleks võimalikult väike. Ei tule ette näha järske üleminekuid ilma üleminekukõverateta. Vahel soovitatakse kasutada erilisi pingeid vähendavaid sisselõikeid ehk dekontsentraatoreid. Kui näiteks teha järsu ülemineku lähedal jämedamasse detaili osasse sujuv ringsoon, siis vähenevad sisepinged oluliselt.
  • Hoolikalt kuni poleerimiseni töödelda detaili pind ja kõrvaldada isegi väiksemad kriimustused, sest neist võib alguse saada tulevane väsimuspragu.
  • Kasutada väsimustugevuse suurendamise erimeetodeid (pinna kõvaduse suurendamine, detailide treenimine lühiajaliste suurte koormustega jne).

Ainuüksi pinna kõvaduse suurendamisega kalestamise teel, mis nõuab tähtsusetuid lisakulutusi, saab detailide tööiga pikendada 2–3 korda.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]