Väsimustugevus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Väsimustugevuseks nimetatakse materjali võimet vastu panna vahelduvast koormusest tingitud purunemisele.

Praktilisi võtteid väsimustugevuse tõstmiseks[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kasutada võimalikult ühtlasi materjale, mis on peeneteralise struktuuriga ja milles puuduvad sisemised kontsentratsioonikolded (praod, gaasimullikesed, võõrosad).
  • Kujundada detailid nii, et pingekontsentratsioon oleks võimalikult väike. Ei tule ette näha järske üleminekuid ilma üleminekukõverateta. Vahel soovitatakse kasutada erilisi pingeid vähendavaid sisselõikeid ehk dekontsentraatoreid. Kui näiteks teha järsu ülemineku lähedal jämedamasse detaili osasse sujuv ringsoon, siis vähenevad sisepinged oluliselt.
  • Hoolikalt kuni poleerimiseni töödelda detaili pind ja kõrvaldada isegi väiksemad kriimustused, sest neist võib alguse saada tulevane väsimuspragu.
  • Kasutada väsimustugevuse tõstmise erimeetodeid (pinna kõvaduse tõstmine, detailide treenimine lühiajaliste kõrgete koormustega jne).

Ainuüksi pinna kõvaduse tõstmisega kalestamise teel, mis nõuab tähtsusetuid lisakulutusi, saab detailide tööiga suurendada 2–3 korda.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]