Välistamispõhimõte

Allikas: Vikipeedia

Välistamispõhimõte on üks seadusjärgse pärimise printsiipidest. Põhimõtte kohaselt ei päri pärija alanejad sugulased, kui pärija ise on elus.[1] Tegemist on asenduspõhimõtte kohaldamisele vastupidise olukorraga (asenduspõhimõte). Näiteks kui pärandajal on kaks pärijat, kes on mõlemad on elus, ei päri seadusjärgse pärimise korral pärijate alanejad sugulased (pärandaja lapselapsed).

Välistamispõhimõte

Seega ei päri seadusjärgse pärimise korral pärandaja lapselaps, kui pärandaja laps on elus. Kuna pärimine toimub põlvkonniti, siis lähima astme sugulased ühes tüvikonnas välistavad sama tüvikonna kaugema astme sugulaste pärimise. Pärandaja laps või üks vanem või vanavanem välistab oma alanejad sugulased pärimisest.   

Välistamispõhimõtet selgitab pildil olev joonis. Olukord, kus pärandaja sureb, tegemata viimase tahte avaldust ja elus on tema kaks last ning lapselaps: pärijateks on tema lapsed, mõlemad ½ osas. Lapselaps ei päri välistamispõhimõtte kohaselt, sest tema pärima õigustatud üleneja sugulane on elus.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Pärimisseadus".