Väike-kirjurähn
| Väike-kirjurähn | |
|---|---|
,_Крылатские_холмы.jpg) | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Rähnilised Piciformes |
| Sugukond |
Rähnlased Picidae |
| Perekond |
Dryobates |
| Liik |
Väike-kirjurähn |
| Binaarne nimetus | |
|
Dryobates minor (Linnaeus, 1758) | |
 | |
| Sünonüümid | |
|
Picus minor | |
_-_Väike-kirjurähn.jpg)
Väike-kirjurähn (Dryobates minor) on kirjurähni perekonda rähnlaste sugukonda kuuluv lind. Ta on Eestis arvatud III kaitsekategooriasse (2012).
Rahvapärased nimetused on väike rähn, väike rui, hähn, tikk, tikas, puutikka, kirev rähn, verev rähn, kirju rähn, kirirähn, kirju tikas, kiritikk, haar, häär.[2]
Välimus
[muuda | muuda lähteteksti]Väike-kirjurähn on 14–16 cm pikk. Kaalub 16–26 g.[3]
Väike-kirjurähni sulestik on musta-valgekirju. Selg on valge ja tumedama kirjaga. Isaslinnu pealagi on punane, emaslinnul määrdunudvalge. Sarnaneb kolmvarvas-rähniga, kuid kolmvarvas-rähni pealagi on kuldkollane või hõbevalge.[4]
Alamliigid ja levila
[muuda | muuda lähteteksti]Liigil on 13 alamliiki:[5]
- D. m. amurensis (Buturlin, 1908) – Kirde-Hiinas, Siberis, Korea poolsaarel ja Hokkaidōl
- D. m. buturlini Hartert, 1912 – Lõuna-Euroopas
- D. m. colchicus (Buturlin, 1908) – Kaukasuse mäestikus ja Lõuna-Kaukaasias
- D. m. comminutus (Hartert, 1907) – Inglismaal ja Walesis
- D. m. danfordi (Hargitt, 1883) – Kreekas ja Türgis
- D. m. hortorum (Brehm, 1831) – Kesk-Euroopas
- D. m. hyrcanus (Zarudnõi ja Bilkevitš) – Põhja-Iraanis
- D. m. immaculatus (Stejneger, 1884) – Anadõri jõest Kamtšatkani
- D. m. kamtschatkensis (Malherbe, 1860) – Uurali mäestikust Ohhoota mereni
- D. m. ledouci (Malherbe, 1855) – Loode-Aafrikas
- D. m. minor (Linnaeus, 1758) – Skandinaaviast ja Ida-Poolast Uurali mäestikuni
- D. m. morgani (Zarudnõi ja Loudon, 1904) – Edela-Iraanis
- D. m. quadrifasciatus (Radde, 1884) – Kagu-Aserbaidžaanis
Eestis on ta üldlevinud väikesearvuline haudelind[6].
Elavad parasvöötme lehtmetsades, tavaliselt järvede ja jõgede ääres. Vahel ka parkides ja aedades. Põhja-Aafrikas elavad ainult korgitammemetsades. Euroopas elavad tavaliselt kuni 850 m kõrgusel merepinnast, paiguti kuni 1260 m kõrgusel. Kaukasuses elavad kuni 2000 m, Altai mäestikus 1700 m, Mongoolias 1400 m ja Põhja-Aafrikas kuni 1300 m kõrgusel merepinnast.[3]
Toitumine
[muuda | muuda lähteteksti]Toituvad peamiselt putukatest. Suvel toituvad peamiselt röövikutest, lehetäidest, sipelgatest, mardikatest ja kahetiivalistest. Talvel söövad puukoore all elavaid putukaid ja vastseid. Vahel söövad ka puuvilju, marju ja seemneid. Otsivad toitu üksi.[3]
Pesitsemine
[muuda | muuda lähteteksti]Pesitsevad 0,4–20 m kõrgusel 10–18 cm sügavuses puuõõnsuses. Õõnsuse teevad vanalinnud koos ja neil kulub selleks 2–4 nädalat.[3]
Emaslinnud munevad aprillist mai keskpaigani, põhja pool ka juunis. Kurnas on 5–6 muna, mida hauvad mõlemad vanemad 10–12 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 18–21 päeva vanuselt.[3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ BirdLife International (2018). Dryobates minor. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2018.
- ↑ "Väike-kirjurähn – täiendav info". bio.edu.ee. Vaadatud 11. juulil 2025.
- 1 2 3 4 5 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (2002). Handbook of the Birds of the World. Kd 7. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 477. ISBN 84-87334-37-7.
- ↑ Kumari, Eerik (1984). Eesti lindude välimääraja (neljas trükk). Tallinn: Valgus. Lk 79.
- ↑ "Woodpeckers". IOC World Bird List. Vaadatud 11. juulil 2025.
- ↑ L. Jonsson, 2000. Euroopa linnud. Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 348
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Väike-kirjurähn |
- 51924 Väike-kirjurähn andmebaasis eElurikkus
