Uus avalik haldus
Uus avalik haldus (New Public Management, lühendatult NPM) on avaliku halduse doktriin, mis dikteerib, et avalikke institutsioone tuleks hallata erasektoris levinud printsiipide järgi. Selles doktriinis lähtutakse põhimõttest, et kõike saab mõõta, suur rõhk on asetatud tulemuste mõõtmisele ja tulemustest lähtudes langetatakse ka otsuseid. Tsentraliseeritud bürokraatiad, ebaefektiivne ressursikasutus ja selge vastutuse puudulikkus on uue avaliku halduse doktriini järgi avaliku sektori suurimad murekohad. Uus avalik haldus on võtnud eesmärgiks muuta avalikult pakutavaid teenuseid efektiivsemalt ja viisil, mis annaks neile konkurentsivõime.[1]
Doktriini põhimõtted[muuda | muuda lähteteksti]
Uut avalikku haldust uurinud Briti politoloog Christopher Hood leidis, et seal on 7 läbivat olulist doktriini.
Dereguleerimine – Juhid peavad saama juhtida, eesmärgiks on saavutada hea ja selge juhtimise abil häid tulemusi, vältides võimu jagamist erinevate inimeste vahel, mis on levinud bürokraatlikes organisatsioonides. See on oluline, et juhil oleks selge ja suurem vastutus organisatsioonis toimuva üle.
Tulemuspõhine lähenemine – Selged definitsioonid eesmärkidele, mõõtmisvahenditele, eelistatavalt esitatud kvantitatiivsel meetodil (numbriliselt). Selleks, et organisatsioon toimiks efektiivselt, on vaja selgeid näitajaid, mille järgi edu muuta, et jõuda selgelt sõnastatud eesmärkideni.
Suur rõhuasetus tulemuslikkusele – Töötajaid innustatakse läbi preemiate, kui nad saavutavad rohkem, saavad nad rohkem preemiaid, seda tehakse sellepärast, et vastanduda levinud tsentraliseeritud bürokraatlikule inimressursside mudelile. NPM-is leitakse, et tulemused on olulisemad kui protsess.
Üksuste lahku ajamine – Suurte organisatsioonide käsuliinid tehakse lühemaks viisil, mis võimaldaks igal üksusel enda ülesandeid täita ilma liigse kontrollita kaugele jäävate juhtide poolt. On vajalik tekitada väiksemad, hallatavamad üksused ning delegeerida ülesandeid.
Konkurentsivõime avalikus sektoris – Teenuseid tuleks osutada tähtajaliste lepingute abil, korraldades hankeid, et leida teenusepakkujaid. keeleõppe näide Konkurentsi tekitamise abil on võimalik kulusid kokku hoida.
Erasektori haldusstiil – Avalikud organisatsioonid peaksid olema paindlikumad töötajate palkamise juures ja rakendama erasektoris levinud avalike suhete põhimõtteid.
Distsipliini ja säästlikkuse olulisus – Lähtutakse alati organisatsiooni huvidest, ülesandeid tuleb täita nii vähe ressursse kasutades, kui võimalik.[2]
NPM Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
Eestis on uue avaliku halduse lähenemisest palju näiteid. Eesti Raudteede erastamine Vabariigi Valitsus, eesotsas Juhan Partsiga, korraldas riigihanke, et 66% ASi Eesti Raudtee aktsiatest erastatakse.[3] Riik otsustas, et on mõistlikum lasta erasektoril ASi Eesti Raudtee juhtida.
Üks olulistest aspektidest uues avalikus halduses on teenuste sisseostmine erafirmadelt. See tähendab, et avalikud institutsioonid ise teenuseid ei osuta, vaid nende nimel osutab teenust mõni erafirma. Integratsiooni sihtasutus korraldas riigihanke, et leida korraldajaid keeleõppe kursustele. Korraldajad pidid vastama Euroopa keeleõppe raamdokumendis esitatud nõuetele.[4]
References[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Promberger, K (2003). "New Public Management : An Introduction from the UK Perspective". CORE. Vaadatud 5. detsembril 2023.
- ↑ Hood, Christopher (1991). "A PUBLIC MANAGEMENT FOR ALL SEASONS?". Public Administration. 69: 3-19. Vaadatud 5. detsembril 2023.
- ↑ ASi Eesti Raudtee 66% aktsiate erastamise otsus. Riigi Teataja. 11. mai 2004.
- ↑ "Riigihange: „Eesti keele kursused (eesti keeles) täiskasvanutele 2022"". Integratsiooni SA. 5. detsember 2023.