Ulsteri šotlased

Allikas: Vikipeedia
Traditsiooniline Ulsteri lipp

Ulsteri šotlased (ulsteri inglise keeles Ulster Scots people, ulsteri šoti keeles Ulstèr-Scotch Fowk, iiri keeles Albanaigh na hUladh) on etniline rühm, kes elab peamiselt Ulsteri provintsis Põhja-Iiris ja vähemal määral ülejäänud Iiris. Nende esivanemad olid enamasti Šoti madalikelt pärit presbüterlastest protestantlikud asunikud. Kõige rohkem inimesi saabus Iirimaa saare kirdepoolsematele rannikutele Gallowayst, Lanarkshire'ist, Renfrewshire'ist, Ayrshire'ist ja Šotimaa piiridelt, kaasa arvatud Põhja-Inglismaa lähipiirkondadest. Vähesemal määral saabuti Põhja-Šoti mägismaalt.

Need šotlased rändasid Iirimaale arvukalt nii valitsuse sanktsioneeritud Ulsteri istanduste kui ka kavandatava koloniseerimisprotsessi tulemusena. See leidis aset James VI ja I egiidi all, gaeli aadelkonna liikmetelt konfiskeeritud maadel. Ulsteri šotlased rändasid Iirimaalt siiski märkimisväärsel hulgal edasi praeguse Ameerika Ühendriikide ja tollase ülemaailmse Briti impeeriumi kõikidesse soppidesse.

Põhja-Iiri on tänapäeval üks Ühendkuningriigi neljast osast, enamik sealseid inimesi omab Suurbritannia või Iiri kodakondsust.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]