Uimastitarvitamise vähendamise poliitika valge raamat

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Uimastitarvitamise vähendamise poliitika valge raamat[1] valmis Uimastiennetuse valitsuskomisjoni tellimusel 2014. aasta alguses. See dokument on aluseks tegevussuundadele narkootikumide kättesaadavuse piiramisel, tarvitamise vältimisel ja sõltlaste ravimisel.

Dokument paneb paika Eesti uimastipoliitika kolm peamist suunda: kättesaadavuse vähendamine, tarvitamise alustamise ennetamine ning sõltlaste abistamine.

Narkootikumide kättesaadavuse vähendamine[muuda | muuda lähteteksti]

Narkootikumide pakkumise vähendamise all mõistab "Valge raamat" narkoturu tõkestamist ja organiseeritud kuritegevuse vähendamist. Narkootikumide kättesaadavust piiratakse seadusandluse kaudu, keelates või reglementeerides psühhotroopsete ainete kasutamist ja käitlemist, ning tugeva järelevalve kaudu, mis peab piirama narkootiliste ja psühhotroopsete ainete illegaalset ringlemist mustal turul.

Valge raamat rõhutab ka vajadust kiiremini seadusandlikult reageerida uutele uimastitele, mida viimastel aastatel on pidevalt turule tulnud, ning vajadust paremini kontrollida sõltuvusohtlike ravimite sattumist mustale turule.

Tarvitamise alustamise ennetamine[muuda | muuda lähteteksti]

Ennetamismeetmed on peamiselt suunatud noortele eesmärgiga ära hoida varajast tarvitama asumist. Rõhk on suunatud teavitamisele, märkamisele, sekkumisele ning ametkondade, asutuste ja lapsevanemate koostööle.

Sõltlaste abistamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kahjude vähendamise süsteemi peamiseks eesmärgiks nimetab "Valge raamat" nakkushaiguste leviku piiramist süstivate sõltlaste hulgas ning surmaga lõppevate üledooside vähendamist. Eraldi rõhutab dokument vajadust opioidide vastumürgi naloksooni kättesaadavaks tegemise järele. Lisaks süstaldele ja nõeltele nähakse vajadust ka muude süstimistarvikute (vatt, filter, vedelik, kuumutusnõu) paremaks kättesaadavuseks ja nende steriilsuse tagamiseks.

Sõltuvusravi osas on võetud suund vabatahtlikule ja tõenduspõhisele abistamisele, mille eesmärgiks on uimastivaba elu ning isiku integreerimine töövõimelisena ühiskonda. Siiski on eraldi välja toodud sõltuvusravi kui alternatiivkaristus:

"Tuleb tagada toimiv sõltuvusravi ja taastusabi süsteem süüdimõistetud uimastiprobleemidega isikutele, kelle vangistus on asendatud ravi või rehabilitatsiooniga. Alternatiivkaristuse võimaldamine ja soodustamine on oluline meede kinnipeetavate arvu vähendamiseks."

Teistes riikides sarnase meetme rakendamine on oluliselt moonutanud sõltuvusstatistikat, kuna inimesed kalduvad vanglakaristusele eelistama sõltuvusravi ka juhul, kui neil tegelikult haiguslikku uimastisõltuvust pole, mis jätab statistikas ekskliku mulje, nagu põhjustaksid mõned ained tegelikkusest oluliselt suuremat ja ohtlikumat sõltuvust.[2]

Taasühiskonnastamise teenuste süsteemi raames soovitab valge raamat haridusvõimaluste, majutusvõimaluste ning tööturule sisenemise võimaluste pakkumist.

Eesmärgid aastaks 2018[muuda | muuda lähteteksti]

Tulemusnäitajad aastaks 2018
Tulemusnäitaja Oodatav tulemus aastaks 2018 Baastase
Narkootikumide üledoosidest tingitud surmade arv väheneb. (RTA indikaator) Narkootikumide üledoosidest tingitud surmajuhtumite arv aastas ei ole suurem kui 80. (RTA) (allikas: TAI surmapõhjuste register) 2012. aastal oli 170 narkootikumide üledoosidest tingitud surma (TAI 2013).
2015. aastaks väheneb elu jooksul narkootikume tarvitanud 15–16-aastaste osakaal (RTA indikaator). Väheneb ka 15–16-aastaste viimase 12 kuu kanepi tarvitamine. Elu jooksul narkootikume tarvitanud 15–16-aastaste osakaal on 24% (RTA) (ESPAD) Viimase 12 kuu jooksul on 10% 15–16-aastastest kanepit tarvitanud. 2011. aasta ESPADile tuginedes oli 15–16-aastaste kooliõpilaste seas elu jooksul narkootikume tarvitanuid 32%. 2011. aasta ESPADi uuringu tulemusel oli 17% Eesti 15–16-aastastest kooliõpilastest viimase 12 kuu jooksul kanepit tarvitanud.
Iga aastaga väheneb kahe protsendi võrra viimase 12 kuu jooksul narkootikume tarvitanud täiskasvanud elanike (18–74-aastased) osakaal. Baastasemest madalam Baastase tuleb 2014. aasta alguses PPA täiskasvanute riskikäitumise teadlikkuse uuringust.
Iga aastaga väheneb kahe protsendi võrra elu jooksul narkootikume tarvitanud alaealiste (7–17-aastased) osakaal. Elu jooksul narkootikume tarvitanud alaealiste (7–17-aastased) osakaal on baastasemest madalam. Baastase tuleb 2014. aasta alguses PPA alaealiste riskikäitumise teadlikkuse uuringust.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]