Tuulekannel
 Tõlkimine pooleli, palun aita tõlkida!
|
|---|
Tuulekannel (inglise keeles aeolian harp, ka æolian harp, ka wind harp) on keelpillide rühma kuuluv muusikainstrument, mida mängib tuul, tekitades n-ö eooliahelisid. Tuulekannel on saanud nimetuse kreeka mütoloogiast tuulejumal Aiolose järgi.
Klassikaline tuulekannel kujutab endast kõlakorpusena toimivat puidust kasti, millele on kinnitatud keeled. Asetades pilli kohta, kus puhub tuul, hakkavad keeled võnkuma, tekitades eooliahelisid. Helide omadused sõltuvad keelte materjalist ja läbimõõdust ning häälestusest.
Tuulekannel oli tuntud juba antiikmaailmas. Teadaolevalt esimest korda kirjeldas seda Athanasius Kircher (1602–1680) oma raamatus "Phonurgia nova" (1673). Romantismiperioodil sai sellest populaarne kodune muusikainstrument ning käsitöölised valmistavad tuulekandleid tänapäevani. Valmistatud on ka hiiglaslikke tuulekandle põhimõttel töötavaid heliskulptuure.
Kuna tuulekandle heli sõltub keeli liigutava tuule tugevusest, siis see võib küündida vaevukuuldavast suminast kuni valju kriiskamiseni. Õhujugade liikumist tuulkandle keelte vahel kirjeldab Kármán vortex street efekt, mida 1915. aastal esimest korda kirjeldas Lord Rayleigh ajakirjas Philosophy Magazine ilmunud artiklis.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Lord Rayleigh, Aeolian Tones, Philosophical Magazine series 6 1915
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tuulekannel |
- Stoney Cross 2 - an example piece of music made on an aeolian harp.
- windharfe.m3u - a livestream of an aeolian harp at the University of Ulm (Germany).