Tuareegide ülestõus (1990–1995)

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Tuareegide ülestõus (1990–1995)
Toimumisaeg 1990–1995
(5 aastat)
Toimumiskoht Põhja-Mali ja Niger
Tulemus 1995. aasta rahuleping
Osalised
Niger Niger
Mali Mali
Ganda Iso
Malis:
Azawadi Araabia Islamirinne (FIAA)
Azawadi Vabastamise Rahvaliikumine (MPLA)
Azawadi Ühendatud Liikumised ja Rinded (MFUA)
Nigeris:
Aïri ja Azaouaki Vabastusrinne (FLAA)
Tamousti Vabastusrinne (FLT)
CRA & ORA koalitsioonid (1994–1995)
Väejuhid või liidrid
Seydou Cissé (Ganda Iso) Mali:
Iyad Ag Ghaly
Niger:
Mano Dayak
Rhissa Ag Boula
Jõudude suurus
Mali: 7000+

Aastatel 1990 kuni 1995 toimus erinevate tuareegide grupeeringute eestvedamisel Nigeris ja Malis ülestõus, mille eesmärgiks oli tuareegide elualadele autonoomia või koguni iseseisvuse saavutamine. Mäss toimus mõlema riigi jaoks rasketel aegadel: äsja oli kogu piirkonnas lõppenud kaheksakümnendate aastate näljahäda ning sellele järgnenud pagulaskriis, nii Nigeris kui Malis oli probleeme poliitilise ebastabiilsuse ja tagakiusamisega. Üheksakümnendate aastate ületõus oli järjekordne jätk juba aastasadu kestnud tuareegide ülestõusude seerias. Nigeris kutsutakse seda ülestõusu vahel teiseks või kolmandaks tuareegide ülestõusuks, seda viidates 1914. aastal Ag Mohammed Wau Teguidda Kaoceni eestvedamisel Aïri mäestikus toimunud Kaoceni mässule ja 1911. aasta Ikazkazani Firhouni ülestõusule, mis jätkus 1916. aastal Malis. Tuareegide rändrahvas on episoodiliselt sõdinud "kohalike" kogukondade vastu põhimõtteliselt lakkamatult sellest ajast kui nad 7. ja 14. sajandi vahel Magribist emigreerusid.[1] Mõned (kuid mitte kõik) tuareegidest soovisid iseseisvat tuareegide riiki ka pärast Prantsuse koloniaalajastu lõppu; kui soov iseseisvuda segunes valitsusvastase rahulolematusega, puhkes Põhja-Malis mäss ka 1963. aastal.[2]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. See Samuel Decalo. Historical Dictionary of Niger. Scarecrow Press, London and New Jersey (1979). , listings for Rebellion, Tuareg, Kaocen Revolt.
  2. Lt. Col. Kalifa Keita Conflict and conflict resolution in the Sahel http://permanent.access.gpo.gov/lps12312/carlisle-www.army.mil/usassi/ssipubs/pubs98/tuareg/tuareg.pdf

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Baz Lecocq (2004). Unemployed Intellectuals in the Sahara: The Teshumara Nationalist Movement and the Revolutions in Tuareg Society. International Review of Social History, 49, lk 87–109

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]