Tseruleum

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Tseruleum pigmendipulbrina
Õlivärvis segatuna valgega
Claude Monet' maalil "La Gare Saint-Lazare" on hall udu sinisest suitsupilvest paremal maalitud kasutades koobaltsinist, tseruleumi, sünteetilist ultramariini, Schweinfurdi rohelist ja viridiaani

Tseruleum ehk koobaltstannaat on anorgaaniline sünteetiline taevasinine värvipigment, koostiselt Co2SnO3 või CoO·nSnO2, koobalt(II)stannaat[1].

Värvainete indeksis on tseruleumi tähised PB35 (Pigment Blue 35) ja 77368[2].

Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesena sünteesis pigmendi šveitsi keemik Albrecht Höpfner 1821. aastal. Siiski levis tseruleum laiemalt alles 1860. aastatel[3], kui George Rowney turustas Inglismaal seda kunstnikele mõeldud värvina nimetuse coeruleum all[4].

Saamine[muuda | muuda lähteteksti]

Tseruleumi saadakse koobalt(II)oksiidi ja tina(III)oksiidi segu kaltsineerimise reaktsiooni saadusena, ained moodustavad omavahel ioonilisi sidemeid sisaldava homogeense kristallilise struktuuri (spinellstruktuur, mis on omane paljudele sünteetilistele pigmentidele). Aines võib leiduda ka Al2O3, Fe2O3 ja NiO, mille kogustest sõltuvad värvitoon ja muud omadused[5]. Teine viis seda sünteesida on kuumutada koobalt(II)kloriidi ja kaaliumstannaadi segu[6].

Omadused[muuda | muuda lähteteksti]

Pigment on värvitoonilt kergelt roheka poole kalduv keskmine kuni hele sinine. Väga stabiilne ja valguskindel, värvuselt puhas sinine, kuid sel puudub koobaltsinise tooni sügavus ja rikkalikkus, samuti on sel viimatinimetatust halvem kattevõime. Akvarellvärvides ei soovitata seda kasutada kriidisuse tõttu, mis tekib veega lahustamisel. Õlimaalis on tseruleum leidnud palju kasutamist taevasinisena maastikumaalides[7].

Sobib igasugustele maalitehnikatele: freskole, temperale, akrüül- ja õlimaalile, samuti keraamika glasuuride, vesiklaasi, tsemendi ja tadelakti toonimiseks[8].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]