Mine sisu juurde

Trihhinelloos

Allikas: Vikipeedia

Trihhinelloos (ka trihhinoos, trihhiaas) ehk keeritsusstõbi on liha- ja kõigetoiduliste imetajate nakkushaigus. Haigust põhjustab keeritsuss ehk trihhiin (Trichinella spiralis), kes vastsena asub lihaskoes ja täiskasvanuna peensooles.[1] Keeritsuss paikneb organismis tavaliselt kohtades, kus lihaste töö ja vereringlus on aktiivsed, näiteks vahelihas ja keel.[2]

Loomadel kulgeb haigus tavaliselt ilma märgatavate sümptomiteta. Inimene põeb aga haigust raskelt, intensiivse nakkuse korral võib haigus lõppeda surmaga.[3] Haigestumise raskus sõltub söödud vastsete hulgast, keeritsussi liigist, liha töötlemisviisist ning inimese immuunsüsteemist.[4]

Haigestutakse toorest või ebapiisavalt kuumutatud keeritsussi vastsetega liha süües. Eestis on inimesed nakatunud süües metssea-, mägra-, karu- ja kodusealiha.[5] Haigus levib peaaegu igas piirkonnas, eriti kohtades, kus süüakse palju liha, aga lihunike tegevust ei kontrollita piisavalt.[6] Loomad haigestuvad peamiselt raibete söömisel.[4]

Saastunud toiduga satuvad kapseldunud vastsed seedetrakti, kus maohappe toimel nende kapsel laguneb, ja nad tungivad limaskesta. Nädal pärast nakatumist hakkavad emasloomad tootma vastseid, kes liiguvad vöötlihastesse. Seal keerduvad vastsed spiraaliks ja kapselduvad lihaskiusse, kus nad võivad püsida eluvõimelisena kuni 40 aastat.[6]

Loomadel tavaliselt märgatavaid haigustunnuseid ei ole. Ainult väga raskel nakatumisel võib sigadel esineda oksendamist, kõhulahtisust, mälumishäireid, pinnapealset hingamist ja palavikku.[5]

Inimestel võivad täiskasvanud ussid põhjustada seedetrakti vaevusi. Nädal pärast nakatumist tekivad palavik ja lihasevalud. Surma võivad põhjustada mõnikord tekkinud müokardiit ehk südamelihasepõletik või entsefaliit ehk ajupõletik.

Diagnoosimine ja ravi

[muuda | muuda lähteteksti]

Tavaliselt diagnoositakse keeritsussi kliinilise pildi abil. Kui nakatumisest on möödas 2–3 nädalat, saab verest leida antikehasid. Võimalik on võtta ka proov lihaskoest.[6]

Haiguse ravi kestab kaua. Kui inimene on nakatunud 24 tunni jooksul, tehakse nädalane ravikuur. Kui haigestumine on intensiivsem, võib patsient vajada voodirežiimi ning põletikku alandavat ravi (põletiku allasurumiseks vahel ka hormoonravi).[7]

Haiguse ennetamiseks tuleks söödavat liha alati kontrollida. Keeritsussivastsed surevad, kui liha küpsetatakse vähemalt 77 °C juures.[6]

  1. Eesti Entsüklopeedia. "Trihhinelloos". <http://entsyklopeedia.ee/artikkel/trihhinelloos1>. (17.05.2015)
  2. Hallimäe loomakliinik. "Keeritsusstõbi e trihhinelloos on nakkushaigus, mida põhjustab lihastesse kapselduv ümaruss (Trichinella spiralis)". <https://web.archive.org/web/20150525222839/http://www.minuloomakliinik.ee/blog/keeritsusstbi-e-trihhinelloos-on-nakkushaigus-mida-phjustab-lihastesse-kapselduv-maruss-trichinella-spiralis>. (17.05.2015)
  3. Veterinaar- ja toiduamet. "Trihhinelloos". (17.05.2015)
  4. 4,0 4,1 Veterinaar- ja toidulaboratoorium. "Trihhinelloos ja trichinella infektsioon". <http://www.vetlab.ee/?a=mypage&path_id=533e522c656346561ddbb&story_id=53469d2516a7581bd9a57>. (17.05.2015)
  5. 5,0 5,1 Veterinaar- ja toiduamet. "Trihhinelloos". <https://web.archive.org/web/20150525230908/http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=1024>. (17.05.2015)
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 Terviseportaal inimene.ee. "Trihhinelloos". <https://web.archive.org/web/20150525224045/http://inimene.ee/t/trihhinelloos>. (17.05.2015)
  7. Meis.ee. "Nakkushaigused". <https://web.archive.org/web/20150525232750/http://www.meis.ee/bw_client_files/integratsiooni_sihtasutus/public/meis_book_file/203_2-3.pdf>. (17.05.2015)