Trihhinelloos
Trihhinelloos (ka trihhinoos, trihhiaas) ehk keeritsusstõbi on liha- ja kõigetoiduliste imetajate nakkushaigus. Haigust põhjustab keeritsuss ehk trihhiin (Trichinella spiralis), kes vastsena asub lihaskoes ja täiskasvanuna peensooles.[1] Keeritsuss paikneb organismis tavaliselt kohtades, kus lihaste töö ja vereringlus on aktiivsed, näiteks vahelihas ja keel.[2]
Loomadel kulgeb haigus tavaliselt ilma märgatavate sümptomiteta. Inimene põeb aga haigust raskelt, intensiivse nakkuse korral võib haigus lõppeda surmaga.[3] Haigestumise raskus sõltub söödud vastsete hulgast, keeritsussi liigist, liha töötlemisviisist ning inimese immuunsüsteemist.[4]
Nakatumine[muuda | muuda lähteteksti]
Haigestutakse toorest või vähekuumutatud keeritsussi vastsetega liha süües. Eestis on inimesed nakatunud süües metssea-, mägra-, karu- ja kodusealiha.[5] Haigus levib peaaegu igas piirkonnas, eriti kohtades kus süüakse palju liha aga lihunike tegevust ei kontrollita piisavalt.[6] Loomad haigestuvad peamiselt raibete söömisel.[4]
Saastunud toiduga satuvad kapseldunud vastsed seedetrakti, kus maohappe toimel nende kapsel laguneb ja nad tungivad limaskesta sisse. Nädal peale nakatumist hakkavad emasloomad tootma vastseid, kes liiguvad vöötlihastesse. Seal keerduvad vastsed spiraaliks ja kapselduvad lihaskiusse, kus nad võivad püsida eluvõimelisena kuni 40 aastat.[6]
Sümptomid[muuda | muuda lähteteksti]
Loomadel tavaliselt märgatavaid haigustunnuseid ei ole. Ainult väga raskel nakatumisel võib sigadel esineda oksendamist, kõhulahtisust, mälumishäireid, pinnapealset hingamist ja palavikku.[5]
Inimestel võivad täiskasvanud ussid põhjustada seedetrakti vaevusi. Nädal peale nakatumist tekivad palavik ja lihasevalud. Surma võivad põhjustada mõnikord tekkinud müokardiit ehk südamelihasepõletik või entsefaliit ehk ajupõletik.
Diagnoosimine ja ravi[muuda | muuda lähteteksti]
Tavaliselt diagnoositakse keeritsussi kliinilise pildi abil. Kui nakatumisest on möödas 2–3 nädalat, saab verest leida antikehasid. Võimalik on võtta ka proov lihaskoest.[6]
Ravi haigusele on pikk. Kui inimene nakatus 24 tunni jooksul, tehakse nädalane ravikuur. Kui haigestumine on intensiivsem, võib patsient vajada voodireziimi ning põletikku alandavat ravi, harvem kasutatakse hormoonravi, et põletik alla suruda.[7]
Ennetamine[muuda | muuda lähteteksti]
Ennetamiseks tuleks alati söödavat liha kontrollida. Keeritsussi vastsed surevad kui liha külmutada alla –15 °C vähemalt 20 ööpäeva või küpsetatakse vähemalt 77 °C juures.[6]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Eesti Entsüklopeedia. "Trihhinelloos". <http://entsyklopeedia.ee/artikkel/trihhinelloos1>. (17.05.2015)
- ↑ Hallimäe loomakliinik. "Keeritsusstõbi e trihhinelloos on nakkushaigus, mida põhjustab lihastesse kapselduv ümaruss (Trichinella spiralis)". <http://www.minuloomakliinik.ee/blog/keeritsusstbi-e-trihhinelloos-on-nakkushaigus-mida-phjustab-lihastesse-kapselduv-maruss-trichinella-spiralis>. (17.05.2015)
- ↑ Veterinaar- ja toiduamet. "Trihhinelloos". (17.05.2015)
- ↑ 4,0 4,1 Veterinaar- ja toidulaboratoorium. "Trihhinelloos ja trichinella infektsioon". <http://www.vetlab.ee/?a=mypage&path_id=533e522c656346561ddbb&story_id=53469d2516a7581bd9a57>. (17.05.2015)
- ↑ 5,0 5,1 Veterinaar- ja toiduamet. "Trihhinelloos". <http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=1024>. (17.05.2015)
- ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 Terviseportaal inimene.ee. "Trihhinelloos". <http://inimene.ee/t/trihhinelloos>. (17.05.2015)
- ↑ Meis.ee. "Nakkushaigused". <http://www.meis.ee/bw_client_files/integratsiooni_sihtasutus/public/meis_book_file/203_2-3.pdf>. (17.05.2015)
Bibliograafia[muuda | muuda lähteteksti]
- Kärssin, A.; Häkkinen, L.; Niin, E.; Peik, K.; Vilem, A.; Jokelainen, P.; Lassen, B. (2017). "Trichinella spp. biomass has increased in raccoon dogs (Nyctereutes procyonoides) and red foxes (Vulpes vulpes) in Estonia". Parasit Vectors 10 (1): 609. PMID 29246168. doi:10.1186/s13071-017-2571-0.
- Kärssin, A.; Velström, K.; Angeles Gómez-Morales, M.; Saar, T.; Jokelainen, P.; Lassen, B. (2016). "Cross-Sectional Study of Anti-Trichinella Antibody Prevalence in Domestic Pigs and Hunted Wild Boars in Estonia". Vector Borne Zoonotic Dis 16 (9): 604–610. PMID 27315523. doi:10.1089/vbz.2016.1943.
- Lassen, B.; Janson, M.; Viltrop, A.; Neare, K.; Hütt, P.; Golovljova, I.; Tummeleht, L.; Jokelainen, P. (2016). "Serological Evidence of Exposure to Globally Relevant Zoonotic Parasites in the Estonian Population". PloS one 11 (10): e0164142. PMID 27723790. doi:10.1371/journal.pone.0164142.
- Malakauskas, A.; Paulauskas, V.; Järvis, T.; Keidans, P.; Eddi, C.; Kapel, C.M. (2007). "Molecular epidemiology of Trichinella spp. in three Baltic countries: Lithuania, Latvia, and Estonia". Parasitol Res 100 (4): 687–693. PMID 17013647. doi:10.1007/s00436-006-0320-y.
- Miller, I.; Järvis, T.; Pozio, E. (2006). "Epidemiological investigations on Trichinella infections in farmed fur animals of Estonia". Vet Parasitol 139 (1-3): 140–144. PMID 16564631. doi:10.1007/s00436-006-0320-y.
- Valdmann, H.; Moks, E.; Talvik, H. (2004). "Helminth fauna of Eurasian lynx (Lynx lynx) in Estonia". J Wildl Dis 40 (2): 356–360. PMID 15362842. doi:10.7589/0090-3558-40.2.356.
- Järvis, T.; Miller, I.; Pozio, E. (2001). "Epidemiological studies on animal and human trichinellosis in Estonia". Parasite 8 (2 suppl.): S86–7. PMID 11484393. doi:10.1051/parasite/200108s2086.
- Pozio, E.; Miller, I.; Järvis, T.; Kapel, C.M.; La Rosa, G. (1998). "Distribution of sylvatic species of Trichinella in Estonia according to climate zones". J Parasitol 84 (1): 193–195. PMID 9488368.
