Trasimeno järv

Allikas: Vikipeedia
Trasimeno järv
Valgla maad  Itaalia
Sissevool Anguillara
Väljavool Paganico, Pescia
Pindala 128 km²
Keskmine sügavus 4,3 m[1]
Suurim sügavus 6 m[1]
Koordinaadid 43° 8′ N, 12° 6′ E
Trasimeno järv (Itaalia)
Trasimeno järv

Trasimeno järv (ladinakeelne nimi Trasimenus; itaalia keeles Lago Trasimeno, itaalia hääldus: [ˌlaːɡo traziˈmɛːno]), tuntud ka kui Perugia järv (Lago di Perugia), on järv Kesk-Itaalias Umbria maakonnas Perugia provintsis. Madalaveelise, laminaarse voolusega järve kõrgus merepinnast on 258 meetrit, pindala 128 km², valgala pindala 309 km². Järv on pindalalt Apenniini poolsaare suurim ning Garda, Maggiore ja Como järel Itaalia suuruselt neljas järv.

Saared[muuda | muuda lähteteksti]

Järves on kolm saart: Polvese, Maggiore ja Minore.

Suurim saar, Polvese, asub järve kaguosas ning selle pindala on 69,60 hektarit. Saar on Perugia provintsi halduspiirides alates 1973. aastast. 1995. aastal rajati saarele teadus- ja hariduspark, mis tegeleb teadusliku uurimistöö, katsete ja keskkonnaalase hariduse andmisega. Saare ida- ja lõunaosas on suur märgala, mis on koduks paljudele linnuliikidele ja kahepaiksetele.

Maggiore on järve ainus püsiva asustusega saar (18 elanikku 2011. aastal) ning selle pindala on 24 hektarit. Saarel on praamiühendus Tuoro sul Trasimeno, Passignano sul Trasimeno ja Castiglione del Lagoga.

Minore kõrgus järvepinnast on umbes 20 m. Komakujulise saare mõõtmed on umbes 450×260 m, pindala 0,05 km². Saar on kaetud tiheda taimestikuga, mis pakub varju arvukatele kormoranidele.

Asulad[muuda | muuda lähteteksti]

Trasimeno kallastel asuvad San Feliciano, Monte del Lago, Torricella, Passignano sul Trasimeno, Tuoro sul Trasimeno, Borghetto, Castiglione del Lago, Panicarola, Sant'Arcangelo ja San Savino.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesed jäljed inimasustusest järve kallastel pärinevad esiajast.

Aastal 217 eKr toimus järve ääres II Puunia sõja tähtsaim lahing, Trasimenuse järve lahing. Lahingus said konsul Gaius Flaminius Nepose poolt juhitud Rooma leegionid lüüa Hannibali vägedelt.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 AA.VV. - Guida d'Italia. Umbria (vol.5), Milano, Touring Editore S.r.l. e Arnaldo Mondadori Editore SpA (edizione speciale per la rivista Panorama), 2007, pag. 179.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Mauro Natali. I pesci del lago Trasimeno, Tipolitografia Grifo, Perugia, 1993.
  • Ettore Orsomando, Andrea Catorci. Carta della vegetazione del comprensorio Trasimeno, Editrice Grafica l'Etruria, Cortona, 1991.
  • Lucia Ghetti, Antonella Carosi, Massimo Lorenzoni, Giovanni Pedicillo, Romano Dolciami, L'introduzione delle specie esotiche nelle acque dolci. Il caso del carassio dorato nel Lago Trasimeno., Litograf Editore, 2007.
  • AAVV,Progettiamo e realizziamo il passato, il lago, Guido Pompilj e il Consorzio di bonifica, atti dell'Incontro di studio, Panicale, 27 settembre 1996, a cura di Fabrizia Trevisan, Perugia, 1998.
  • Michele Chierico, Guido Pompilj - Statista del Lago, Perugia, 1996.
  • Michele Chierico, Un'elite all'opera: i cinquant'anni che segnarono il destino del Trasimeno, Perugia, 2003.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]