Tommaso Temanza
Tommaso Temanza (9. märts 1705 Veneetsia – 14. juuni 1789) oli Itaalia arhitekt, kunstiajaloolane ja õpetaja.
Tema tuntumad teosed on näiteks Maarja Magdaleena kirik (La Maddalena) Veneetsias ja Püha Margareeta kiriku fassaad Padovas.
Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]
Tommaso Temanza isa oli arhitekt ja seetõttu õppis ta juba noorelt joonistamist ja filosoofiat. Temanza õppis ka astronoomiat ja matemaatikat ning pärast kooli lõppu töötas veeteede magistraadis peaarhitektina.[1] Lisaks oli Temanza kunstikollektsionäär. [2]
Temanza sugulased olid Giovanni Antonio Scalfarotto ja Andrea Tirali, kes töötasid samuti arhitektidena ning mängisid rolli klassitsismi naasmisel Veneetsiasse. [3] Temanza oli ka arhitekt Gian Antonio Selva õpetaja. [4]
Tommaso Temanza on maetud Maarja Magdaleena kirikusse. [1]
Looming[muuda | muuda lähteteksti]
.jpg)
.jpg){kind=link}
Tommaso Temanza oli uusklassitsismi ja uuspalladianismi esindaja. Temanza teoste hulka kuuluvad Villa Contarini kabel, lodža Ca’ Zenobios, San Servolo kirik, Sagredo kabel San Francesco della Vignas, Püha Margareeta kiriku fassaad ja Maarja Magdaleena kirik.
Temanza eeskujuks oli suuresti arhitekt Andrea Palladio (1508–1580), kellest ta kirjutas ka biograafia. Ka Maarja Magdaleena kirikus leidub viiteid Palladiole: Palladio hindas ümaraid vorme kõrgelt, nimetades neid lausa kõige ilusamateks kujunditeks. Palladio eeskuju on Temanza töödes näha ka kuplite tambuuri kaotamisel. [5]
La Maddalena[muuda | muuda lähteteksti]
Maarja Magdaleena kirik asub Veneetsias Cannaregios ja on Temanza üks tuntumaid ehitisi. Kirik on eriline oma kuju ja väikse mõõdu poolest – kupli läbimõõt on vaid 14,6 meetrit. Kirik on väljast ringikujuline, kuid seest kuusnurkse plaaniga. Maarja Magdaleena kirikut peetakse esimeseks uusklassitsistlikuks ehitiseks Veneetsias. Kirik on ehitatud tellistest ja Istria kivist. Tellist on kasutatud kupli ehitamisel ning Istria kivi näiteks vundamendi, keldri ja sammaste konstrueerimisel. Hoone fassaadil on neli sammast joonia stiilis kapiteelidega ning samasugused sambad asetsevad ka kirikus sees. Sambad ümbritsevad võlvkaari, mis asetsevad kuusnurkse siseplaani külgedel. Kuppel on poolkera kujuline.[5]
Temanza lähtus oma ehitistes geomeetriast ja arvutas näiteks Maarja Magdaleena kirikut planeerides välja võimalikud valguse langemise nurgad. Kiriku geomeetriat iseloomustab ka modulaarsus, mis juhib ehitise sisemuse proportsioone. Temanza on loonud paralleele ka muusika ja arhitektuuri vahel, nii tunnetuslikult kui ka proportsioonide kaudu. Temanza[6] on kiriku kohta öelnud: „Maarja Magdaleena kirik on lihtne ja tavaline. Välisseinad vastavad täpselt siseseintele ja proportsioonid on meloodilised.“
Kirjanlikud teosed[muuda | muuda lähteteksti]
Temanza tegutses ka õpetaja ja kirjanikuna ning kirjutas olulisi teoseid nii varasematest kunstnikest kui ka arhitektuuriteooriast, milles ta toetus näiteks matemaatiku Giovanni Poleni mõtetele. [3] Samuti on ta avaldanud kirjavahetusi Itaalia kunstnike/arhitektidega. Temanza tuntuimaks kogumikuks võib pidada 1778. aastal avaldatud raamatut 16. sajandi arhitektidest ja skulptoritest „Vite dei più celebri architetti, e scultori Veneziani che fiorirono nel secolo decimosesto“.
Tommaso Temanza teosed:
- 1729 „Lettera del signor Tommaso Temanza architetto veneziano indiritta al signor Matteo Lucchese architetto pure veneziano“ – Temanza kiri arhitektile Matteo Lucchese.
- 1741 „Delle antichità di Rimino. Libri due“
- 1752 „Vita di Jacopo Sansovino, Fiorentino Scultore et Architetto Chiarissim“ – teos Jacopo Sansovino elust.
- 1761 „Dissertazione sopra l’antichissimo territorio di Sant’ Ilario nella diocesi di Olivolo, in cui molte cose si toccano all’antico stato della Venezia marittima appartenenti“ – Sant’ Ilario ja Veneetsia legendidest.
- 1762 „Vita di Andrea Palladio vicentino egregio architetto“ Tommaso Temanza ja Giovanni Battista Brustolono“ – Andrea Palladio elulugu.
- 1770 „Vita di Vincenzo Scamozzi vicentino architetto“ – Vincenzo Scamozzi elulugu.
- 1778 „Vite dei più celebri architetti, e scultori Veneziani che fiorirono nel secolo decimosesto“ – kogumik 16. sajandi Veneetsia arhitektidest ja skulptoritest.
- 1781 „Antica pianta dell’inclita città di Venezia: delineata circa la metà del XII. secolo, ed ora per la prima volta pubblicata, ed illustrata, dissertazione topografico-storico-critica.“ – Veneetsia linna iidne plaan.
- 1823 on avaldatud ka Tommaso Temanza ja Francesco Milizia kirjade kogumik „Lettere di Francesco Milia a Tommaso Temanza“
Olulisus kunstiajaloos[muuda | muuda lähteteksti]
Tommaso Temanza olulisus kunstiajaloos tuleneb eelkõige tema kirjutistest. Tema raamatud kunstnike elulugude ja Veneetsia ajaloo kohta on andnud võimaluse uurida nii kunstnikke kui ka selle aja eluolu. Igapäevast olustikku illustreerivad ka Temanza kirjavavahetused sõprade ja kunstnikega.
Temanza oli ka Palladio stiili ja purismi järgija ning soovis ehitistelt kaotada barokk-kaunistused. Ta oli üks esimesi uusklassitsistlikke arhitekte Veneetsias. Temanza looming on omapärane ka tema matemaatilise tausta pärast – seda illustreerib näiteks Maarja Magdaleena kiriku kuppel, mille tipus on avatud torn, mis nõudis täpseid arvutusi kupli materjali kandevõime osas.[5]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Negri, Francesco (1830). Notizie intorno alla Persona e all'Opere di Tommaso Temanza Architetto Veneziano (itaalia). Veneetsia: Dalla Tipografia Fracasso. Lk 8–9, 37.
- ↑ Middledorf, Ulrich (1939). "Review: Der Lebensraum des Künstlers in der florentinischen Renaissance, Aufgaben und Auftraggeber, Werkstatt und Kunstmarkt by Martin Wackernagel". The Art Bulletin. 21 (3): 298–300.
- ↑ 3,0 3,1 Vivan, Frances (1964). "Review: Zibaldon by Tommaso Temanza". The Burlington Magazine. 106: 579.
- ↑ Du Prey, Pierre De La Ruffiniére (1982). "Giannantonio Selva in England". Architectural History. 25: 21.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 Riva, G; Valle, P (1999). "Vaulted brick masonry constructions in Venice in the eighteenth century in the architectural and constructive context of the time". . Structural Studies, Repairs and Maintenance of Historical Buildings VI. WIT Transactions on The Built Environment. WIT Press: 421–430.
- ↑ Bottari, Ticozzi 1825, viidatud Riva, Valle 1999: 424 kaudu