Tippecanoe needus

Allikas: Vikipeedia
President William Henry Harrison

Tippecanoe' needus on väidetav needus, mille kohaselt iga kahekümne aasta järel valitud Ameerika Ühendriikide president sureb ametis olles.

Väidetavasti needis Tecumseh' vend Tenskwatawa pärast Tippecanoe lahingut 1811. aastal ära tulevase presidendi, tolleaegse Indiana territooriumi kuberneri, William Henry Harrisoni ja tema ametijärglased. Needus sai laiemalt teatavaks 1931. aastal, olles selleks ajaks toiminud viis korda.

Surnud presidentidest oli William Henry Harrison kõige lühemat (31 päeva) ja Franklin Delano Roosevelt kõige pikemat (4422 päeva; kolm täit ja üks osaline ametiaeg, kokku 12 aastat) aega üldse ametis olnud president.

Needusega on seostatud järgmiste presidentide surma:

Zachary Taylor, kes valiti 1848. aastal ja suri ametis olles 1850. aastal, ei kuulu nende hulka, kuna jääb 20-aastasest tsüklist välja.

Lisaks on kaks Ameerika Ühendriikide presidendi valimistel kaotanud kandidaati (Stephen A. Douglas 1860. aasta valimistel ja Wendell Willkie 1940. aasta valimistel) surnud nelja aasta jooksul pärast valimisi (vastavalt 1861 ja 1944), mis tähendab, et valituks osutudes oleksid ka nemad surnud ametis olles.

Abraham Lincoln ja Franklin Delano Roosevelt olid pärast kriitilisel aastal valimist ametis terve ametiaja ja surid tagasi valituna alles järgmise ametiaja alguses. Ronald Reagan (valitud 1980) ja George W. Bush (valitud 2000) ei surnud oma ametiajal, neist Bush on tänaseni elus.

William Henry Harrison oli kuni 1981. aastani vanim (68 aastat) ametisse astunud Ameerika Ühendriikide president; kuna sel aastal ametisse astunud Ronald Reagan oli temast vanem (69), arvatakse, et Reagan murdis selle rekordi ületamisega ka needuse. Pärast seda pole needus enam toiminud.