Thomas Andrews

Allikas: Vikipeedia
Thomas Andrews

Thomas Andrews, Jr. (7. veebruar 187315. aprill 1912) iiri verd ärimees ja laevade ehitaja; laevaehitusettevõttes Harland and Wolff tegevdirektor ja osakonna juhataja. Andrews oli laevaehitaja ja plaanide eestvedaja ehitamaks liinilaeva Titanic. Ta oli laeva pardal ka selle esireisil, mil see 14. aprillil 1912 jäämäega kokku põrkas ja oli üks 1517 hukkunust.

Biograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Thomas (paremalt teine) perega, 1895.

Lapsepõlv ja noorpõlv[muuda | muuda lähteteksti]

Thomas Andrews sündis Iirimaal, Comber'is. Tema vanemad olid Thomas Andrews, Iirimaa Riiginõukogu liige, ja Eliza Pirrie. Vanemast vennast John Miller Andrews'ist sai hiljem Põhja-Iiri peaminister. 1884–1889 käis Andrews Royal Belfasti akadeemilises instituudis. Kuueteistaastaselt asus ta lisatasu teenimise eesmärgil õppepraktikale firmasse Harland and Wolff, kus tema onu lord Pirrie oli osa omanik.

RMS Titanic[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1907 alustas Andrews plaanide tegemist uuele laevadele RMS Olympic, firmale White Star Line. Olympic ja selle sõsarlaeva RMS Titanicu ehitustöid alustati 1909, disaineriteks William Pirrie ja peadirektor Alexander Carlisle koos Andrews'iga. Nagu Andrews ka eelmiste laevadega oli teinud, õppis ta nii Titanicut kui ka Olympicut pisiasjalikult tundma, et tagada optimaalset töökorda.

Andrew juhtis Harland and Wolffi töötajatest moodustatud rühma, kes firma ehitatud laevadega esimesi sõite kaasa tegi, jälgis töö kulgu ja tegi vajadusel parandusi. Titanic ei jäänud erandiks ja Andrews koos oma rühmaga asus Titanicuga reisile 10. aprillil 1912. Reisi käigus tegi ta märkmeid, mida tuleks laeval täiustada. 14. aprillil Andrews märkis ühele oma sõbrale, et Titanic on nii täiuslik, kui üks inimese aju seda luua suudab.

14. aprillil kell 11:40, tabas Titanicut jäämägi laeva tüüri poolel. Andrews magas sellel ajal oma ametiruumides ja vaevalt märkas kokkupõrget. Captain Edward J. Smith lasi Andrewsi kutsuda, et aidata uurida kahju. Andrews ja kapten Smith arutasid laeva kahjustusi peagi pärast südaööd, pärast seda kui Andrews oli käinud kahjustatud osas ja saanud mitmeid teateid laeva kahjustustest. Andrews tegi kindlaks, et esimesed kuus laeva veekindlat kambrit olid üleujutatud. Ta vahendada selle teabe kapten Smithile, lisades, et tema arvates kulub tund veel laeva täielikuks uppumiseks. Ta teatas ka Smithile, et laeva pardal on päästepaatidest puudu.

Evakueerumise alguses Titanicult läheb Andrews paluma reisijaid päästevestid selga panna ja üles tekile suunduda. Täielikult teadlik vähesest ajast ja päästepaatides puudusest kõigile reisijate ja meeskonna, jätkas ta inimeste kutsumist ja päästmist, lootuses täita kõik paadid võimalikult põhjalikult. Põhinedes laeva stjuuard John Stewarti väidetele nähti Andrewsi viimati esimese klassi suitsetamise ruumis, kamina kohal olevat "Plymouth Harbour" (laht, lõuna Inglismaal) maali jõllitamas. Maalil oli kujutatud sissepääsu Plymouth Harbouri, kuhu Titanicut tagasireisil oodati. Andrewsi keha pole kunagi leitud.

19. aprillil sai Andrewsi isa telegrammi oma ema nõolt, kes oli pääsenutega New Yorgis rääkinud ja uurinud Andrewsi kohta. Telegrammis oli kirjas, et Andrews tegutses kuni surmani kangelaslikult, mõeldes vaid teiste päästmisele. Titanicu juhtkond avaldas siirast kaastunnet kõigile.