Teckberg

Allikas: Vikipeedia
Vaade õhust, lõuna poolt.

Teckberg (rahvapäraselt ka Teck) on 775 m kõrgune mägi Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal Švaabi Juuras. Geograafilised koordinaadid on 48° 35′ 17″ N, 9° 28′ 14″ E. Mäe tipus on Tecki linnus.

Teckberg tõuseb Albtraufist esile umbes 3 km põhja poolt ning ületab Albvorlandi 350 m võrra ja Lauteri jõe oru 400 m võrra.

Teckbergist põhjas asub umbes 602 m kõrgune eelmägi Hörnle ja loodes Hohenbol. Mõlemad eelmäed paiknevad Švaabi vulkaani lõõrides. Põhjas Hörnle all on Tecki purilennuala.

Teckbergi nõlva ülaservas on Gelber Fels ('kollane kalju'), Juura mere käsnarihv heledast lubjast. Gelber Felsi all on 31 m pikkune ja 45 m kõrgune koobas Veronikahöhle, mis on lõhede kaudu ühenduses teise koopa, Verena-Beutlins-Lochiga. Gelber Felsist idas on kolm Hallstatti ajastu (800–400 eKr) hauaküngast, mis annab tunnistust Teckbergi varajasest asustusest. Tecki linnuse all on 35 m pikkune ja 9 m kõrgune koobas Sibyllenloch, millega on seotud muistendid. Selle vastas paikneb 22 m pikkune koobas Sibyllen-Gegenhöhle, mis avastati alles 1937 tee-ehituse käigus ning uuriti läbi 1977. Väljakaevamistel Sibyllenlochis leiti aastatel 1898 ja 1899 üle 2000 koopakaru, koopalõvi, koopahüääni ja metsiku hobuse luustiku. Sellest tehti palju järeldusi jääaja loomastiku kohta.

Looduskaitseala[muuda | muuda lähteteksti]

Stuttgardi ringkonna presiidiumi määrusega 9. novembrist 1999 kuulutati kogu Teckberg pindalaga 386,0 looduskaitsealaks nr 1.237. Kaitse alla võeti erakordselt mitmekülgne kultuurmaastik suurte nõmmede, niiskete ja kuivade aasade, parkmetsade, hekkide, metsaservade, alleede, salude, üksikpuude, kaljude, koobaste, allikate ning haruldaste, peaaegu looduslike metsakooslustega. Need biotoobid on väärtuslikeks elupaikadeks paljudele ohustatud taime- ja loomaliikidele. Alalt on leitud 464 liiki taimi.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Wolfgang Roser, Jürgen Mauch: Der Schwäbische Vulkan. GO Druck-Media-Verlag, Kirchheim unter Teck 2003, ISBN 3-925589-29-5.
  • Konrad Theiss: Der Kreis Esslingen. Theiss, Stuttgart 1978, ISBN 3-8062-0171-4.
  • Naturschutzgebiet Teck, hrsg. von der Landesanstalt für Umweltschutz Baden-Württemberg (LfU). Verlag Regionalkultur, Ubstadt-Weiher 2000. ISBN 978-3-89735-142-4.
  • Reinhard Wolf, Ulrike Kreh (Hrsg.): Die Naturschutzgebiete im Regierungsbezirk Stuttgart. Thorbecke, Ostfildern 2007, ISBN 978-3-7995-5176-2, S. 492–495

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]