Teadmusjuhtimise strateegiad

Teadmusjuhtimise strateegia on seotud eesmärgi saavutamiseks koostatud detailne tegevuskava või abinõude süsteem. Strateegia eesmärgiks on esitada organisatsiooni teadmusjuhtimise visioon konkreetsete eesmärkide, sihtide ja tegevustena. Hea teadmusjuhtimise strateegia on tihedalt seotud organisatsiooni üldise strateegia ja eesmärkidega.

Teadmusjuhtimise strateegiate jaotus

Teadmusjuhtimise strateegiaid võib jaotada kolme uurimisvaldkonna alusel. Esiteks, mis teadmus on unikaalne ja väärtuslik? Küsimusele saab leida vastuse intellektuaalset kapitali või immateriaalseid ressursse uurides. Teiseks, kuidas saavad antud ressursid ja kapital toetada ettevõtte toote- ja turupositsiooni. Antud uurimisküsimusele keskendub ressursipõhine teooria ja hinnang organisatsioonilisele suutlikkusele. Kolmandana, leida teadmusjuhtimise strateegia ja - protsesside vaheline seos.

Alan J. Beckett ja Charles E.R. Wainwright jaotavad teadmusjuhtimise kolmeks alamtegevuseks:

• teadmiste hankimine, mille ülesandeks on tagada piisava koguse uute teadmiste lisandumine organisatsiooni;
• teadmiste säilitamine, mille ülesandeks on tagada juba hangitud teadmiste säilitamine;
• teadmiste kasutamine, mis seisab hea selle eest, et teadmised saaksid efektiivselt kasutatud.

Teadmusjuhtimise strateegia valik

Teadmusjuhtimise strateegia rakendamiseks on oluline valida sobiv teadmusjuhtimise strateegia, mis jagunevad kodifitseerimise strateegiaks ja isikupärastamise strateegiaks. Suures osas peaks strateegia valikul lähtuma tootest või/ja teenusest mida te pakute. Kui pakutav toode on valmistoode või teenus mis on reguleeritud on sobilik kodifitseerimise strateegia mille märksõnaks väljendatud teadmus (explicit knowledge). Kui tegu on millegi uuenduslikuga või pakutav toode või/ja teenus nõuab individuaalset lähenemist, peaks valitavaks strateegiaks olema isikupärastamise strateegia, mida lahenduseks varjatud teadmust (tacit knowledge) abil.

Morten T. Hansen, Bart Victor ja Andrew C. Boynton leiavad, et teadmusjuhtimise strateegia valiku suunajaks peaks olema organisatsioonis kasutatav tehnoloogia: nii on kodeerimine sobilik masstootmise paradigmast lähtuvale ning personaliseerimine sobilik üksiktootmise paradigmast lähtuvale ettevõttele.

Teadmusjuhtimise strateegia väljatöötamine

Teadusjuhtimise strateegia väljatöötamiseks ja esitamiseks on mitu viisi. Paraku puudub ühtne mudel, mis sobiks kõikidele organisatsioonidele ehk kõigile kohandatav lähenemisviis (one size fits all). Sellegipoolest on igas teadusjuhtimise strateegias oluline eesmärkide püstitamine, tingimuste loomine eesmärkideni jõudmiseks, tulemuste analüüs, mõõtmine ja hindamine ning uute eesmärkide püstitamine. Teadmusjuhtimise strateegia kavandamise esimene samm on määratleda:

• kus me praegu oleme?
• kus me tahaksime olla?
• kuidas sinna jõuda?

Vastus küsimusele kus me praegu oleme? Sisaldab olemasoleva situatsiooni hindamist ja vastuste leidmist küsimustele: Kuidas olemasolev teadmusjuhtimise praktika (või selle puudumine) mõjutab organisatsiooni võimet oma eesmärke saavutada? Kuidas olemasolev situatsioon mõjutab üksikisikute ja meeskondade töö efektiivsust? Millisel määral olemasolev situatsioon mõjutab üksikisikute ja meeskondade efektiivsust? Millisel määral olemasolev organisatsioonikultuur, infokultuur, organisatsiooni struktuur, infotehnoloogiline infrastruktuur, füüsiline keskkond ja tööprotsessid võimaldavad või takistavad tõhusaid teadmusjuhtimise praktikaid?

Vastus küsimusele kus me tahaksime olla? Sisaldab teadusjuhtimise kasvutegurite visandamist ja vastuste leidmist küsimustele: Kuidas teadmusjuhtimine aitab organisatsioonil ja selle liikmetel seatud eesmärke saavutada? Kuidas võiks välja näha tõhus teadmusjuhtimise praktika konkreetses organisatsioonis? Kuidas saada teada, et teadmusjuhtimine on olnud edukas, st kuidas edusamme ja tulemusi mõõta? Selle küsimuse vastus peab sisaldama informatsiooni vajalikest ressurssidest, kavandatud tulemustes, ajakavast ja vastutavatest isikutest.

Vastus küsimusele kuidas sinna jõuda? Sisaldab tulemuste saavutamise konkreetsete meetmete kirjeldusi. Tegevuskava hõlmab kolme põhikomponenti – inimesed, protsessid ja tehnoloogiad, mida konkreetsete eesmärkide saavutamiseks kasutatakse. Vastata tuleb järgmistele küsimustele: Kuidas motiveerida inimesi ja muuta organisatsioonikultuur (sh infokultuur) info- ja teadmussõbralikuks? Kuidas arendada teadmusjuhtimist toetavat infrastruktuuri?

Teadmusjuhtimise strateegia organisatsioonis

Teadmusjuhtimise strateegia tagab organisatsiooni teadmusjuhtimise protsesside, süsteemide ja tehnoloogiate integreerituse; soodustab teadmiste loomist, omandamist, jagamist ja kasutamist organisatsioonis ning võimaldab organisatsioonil saavutada seatud eesmärgid, turupositsiooni ning konkurentsieelise. Selleks, et mõista teadmusülekande rolli organisatsioonis, tuleb esmalt vaadelda, milliseid valikuid üldse organisatsioon teadmusjuhtimise vallas saaks teha, s.t milliseid tegevusi on võimalik teadmusjuhtimise strateegia abil rõhutada.

Tõhus teadmusjuhtimise strateegia võimaldab organisatsioonis:

• tõsta teadlikukust ja arusaama teadmusjuhtimisest;
• välja töötada tõhus ärimudel ja määratleda selle eeliseid;
• saavutada tippjuhtkonna pühendamine teadmusjuhtimisele;
• leida strateegia rakendamiseks vajalikud ressursid;
• edastada häid teadmusjuhtimise praktikaid;
• teavitada töötajaid sellest, mis seisus organisatsioon parajasti on, kuhu ta tahab jõuda ja kuidas sinna jõuda;
• luua teadmusjuhtimise edusammude ja tulemuste mõõtmise alus.