Mine sisu juurde

Tarkvara arendustsükkel

Allikas: Vikipeedia

Tarkvara arendustsükkel on tarkvaraarenduses üksteisele järgnevate tegevuste jada, mida läbides realiseeritakse ideed infosüsteemide(s)/(na).

Arendustsükli konkreetsed faasid ja pikkus sõltuvad arendusmetoodikast. Arendustsükli kõige tähtsamad osad on

  1. analüüs,
  2. disain,
  3. arendus,
  4. testimine ja integratsioon,
  5. ülalhoid ja parandused.

Agiilne arendustsükkel

[muuda | muuda lähteteksti]

Agiiilsed metoodikad viitavad erinevatele tarkvaraarendus metoodikatele, mis aitavad paremini reageerida muutuvatele nõuetele kui traditsiooniline tarkvaraarendus. Samuti aitab see arendada tarkvara kiiremini, selleks, et äri vajadustega samu pidada.

Arendustsükli osad käiakse läbi vaheldumisi ja pidevate interatsioonidena, mis tagab selle, et erinevad arenduse osapooled saavad paralleelselt töötada ning tarkvara valmib versioonidena ja kiiresti. Iga iteratsiooni lõpuks valmib ärilist väärtust omav piiratud funktsionaalsusega osa tarkvarast. Ärilise väärtuse defineerib ning valideerib agiilsetes metoodikates äri esindaja.

Agiilse arenduse faasid[1]

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. Valitakse projekt ning prioriseeritakse vastavalt äripotentsiaalile (scope out and prioritize projects).
  2. Esialgsete nõuete kogumine (diagram requirements for the initial sprint).
  3. Lahenduse disainimine ja arendus (construction/iteration).
  4. Testimine ja live-keskkonda paigaldamine (release the iteration into production).
  5. Tugi ja parandused (production and ongoing support for the software release).
  6. Süsteemi elutsükli lõpus eemaldatakse see live-keskkonnast (retirement).

Traditsiooniline arendustsükkel

[muuda | muuda lähteteksti]

Traditsiooniliste tarkvaraarenduse metoodikate (nt Waterfall ehk kosemudel) puhul toimuvad tsükli sammud kõik eraldi. Töö liigub edasi järgmisse faasi alles siis, kui eelmine on lõplikult valmis. Faasid ei kattu omavahel töö käigus.[2]

Selline arendustsükkel ei ole vastuvõtlik muudatustele nõuetes, kuna muudatuse ilmnemisel tuleb tööd alustada algusest. Klient näeb valminud tarkvaralahendust alles siis, kui see on valmis, mis omakorda võib kaasa tuua rahulolematust, mis on seotud ootuste ja tegelikkuse vastuoludega.

Traditsioonilise arenduse faasid[2]

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Nõuete kogumine ja analüüs – kõik võimalikud nõuded uuele süsteemile kogutakse kokku ja dokumenteeritakse vastavalt projekti nõuetele.
  • Süsteemi disainimine − vastavalt nõuetele disainitakse süsteem. Disain on hiljem abiks süsteemianalüüsis ja arhitektuuri väljatöötamises.
  • Arendus ja osade testimine − süsteemi arendamine ja selle üksikute osade testimine.
  • Integatsioon ja testimine – süsteemi integratsioon ja testimine.
  • Evitamine (deployment) − kui testimine on tehtud, võimaldatakse klientidel süsteemi kasutama asuda.
  • Ülalhoid (maintenance) − paranduste sisseviimine.