Arutelu:Sotsiaalne areng
Ma ei tea, kas inglise interwiki on päris õige. V-o on eraldi olemas termin sotsiaalne muutus vms, mille definitsioon ei lange praegusega kokku--Bioneer1 (arutelu) 10. oktoober 2012, kell 23:01 (EEST)
Sotsiaalse arengu fenomenid[muuda lähteteksti]
Minu meelest ei ole lõik "sotsiaalse arengu fenomenid" entsüklopeediline. Mingit ühte teooriat on püütud esitleda absoluutse tõena. Kui see ka jääb, peaks olema viide, mis allika arvates ühiskonna areng nõnda toimib.
87.119.179.23 28. juuli 2020, kell 10:25 (EEST)
Lõigu lõpust leidsin viite Paul Tammertile. Kui aega saan, vaatan, on see tema enda teooria, või tsiteerib allikas omakorda kedagi ja proovin selle osa entsüklopeedilisemaks teha (kui keegi ette jõuab, lasku käia).
87.119.179.23 28. juuli 2020, kell 10:28 (EEST)
Tõstan Sotsiaalse arengu fenomenid koos allikaga arutellu. Lõik põhineb täielikult eelpool mainitud hr Tammerti teosel, mis koosneb enamjaolt kokkuklopsitud omaloomingulistest väidetest - teoses on nuheldud nii konservatiive kui ka teisalt multikultuursust, väidetud, et rahva enamusel on alati õigus, et seksuaalvähemused on ohuks iibele ning et islam on sotsialismi vorm, lisaks on kirutud vabamüürlasi ning tsiteeritud Freudi ja Urantia raamatut. Tõtt-öelda oleks kõige targem kogu see eepos kustutada, aga las ta igaks juhuks arutelus olla - äkki arvavad teised teisiti või saab ehk vähemalt mõningaid lõike siin või mõnes teises artiklis kasutada.
87.119.179.23 28. juuli 2020, kell 11:03 (EEST)
Tekst:
Madala arengutasemega inimene otsib süüdlast - vaenlast, kes on süüdi tema isiklikes hädades ning isa (s.t vanemlikku hoolekannet), kes hoolitseks tema toimetuleku ja heaolu eest, s.t ütleks mida teha ja maksaks raha. Kuna inimesed, kes ei oska midagi teha ega saa millestki aru, ei suuda enda olukorda parandada, siis otsivad nad inimesi, kes teeks seda nende eest. Selliste inimeste osakaal elanikkonnas korreleerub demokraatlikes riikides lihtsaid ja radikaalseid lahendeid pakkuvate populistlike poliitiliste parteide populaarsusega. Ja kuigi osa nende valijatest võib aru saada, et tegelikkuses pole pakutavad lahendid realiseeritavad, loodavad nad siiski ime sündimisele.
Isiksuslikule arenguteele asumine tähendab vaimse dimensiooni arengut inimeses. Selle esimeseks tunnuseks on arusaam põhjuse-tagajärje seosest. Igast sellisest arusaamast tekib meelepilt ja kui selliseid pilte koguneb piisavalt palju ja need on vastavus tegeliku keskkonnaga, siis saab see aluseks inimese maailmavaatele. Kui isiksuslikule arenguteele asunud inimene on egoistliku meelelaadiga, siis püüab ta endast rumalamaid alistada ja nende üle võimu saavutada – nii tekib valitsev eliit. Kui ta on aga altruistliku meelelaadiga, siis püüab ta leida viisi, kuidas abistada oma rumaluse tõttu hädas olijaid – nii pannakse alus hoolekanderiigile (sotsiaalriik).
Kui isiksuliku arengutaseme saavutanud inimeste hulk hakkab kasvama ja jõuab elanikkonnas 10% piirimaile, siis süvenevad elitaarses klassiühiskonnas (militaarriik) ja riiklikul hoolekandel põhinevas sotsiaalriigis vastuolud ning senist ühiskonnakorraldust tabab kriis. Põhjus: senine masside ekspluateerimisel põhinev mudel ei saa jätkuda, sest teiste töö viljade arvel elavate isiksuste osakaal on kasvanud liiga suureks. Sõltuvalt olukorrast algab sellises olukorras kas
kodusõda, mis tähendab senise riikliku õiguskorra hävimist ning ühiskonna üleüldisse kaosesse langemist (nn null-summa-mäng, s.t ümber saab jagada vaid olemasolevat, kuid midagi uut enam ei looda) või siis uue demokraatliku ühiskonnakorralduse ja vaba turumajanduse juurutamist, milles igaühel on võimalik osaleda vastavalt oma võimetele avaliku ruumi korraldamisel ja õiguskorra kehtestamisel ning leida enesele sobiv viis majanduslikuks toimetulekuks. Praktikas tähendaks see üleminekut esindus- ja enamusdemokraatia mudelilt grupi- ja volitusdemokraatia mudelile ning majanduses üleminekut kapitalistlikult mudelilt sotsiaalse turumajanduse mudelile. Viimane lahendus paneb aluse uuele kodanikuühiskonnale, milles riikliku institutsiooni ning seda juurutavate juristide-ametnike ülemvõim hakkab kiiresti vähenema ning senine kirjutatud seadustel ja karistuspoliitikal põhinev õiguskord asendub moraali põhimõttega (ära tee teisele seda, mida sa ei taha enesele osaks saavat) ja tekitatud kahju heastamise kohustusega. Kuid enne seda peavad isiksusliku arengutaseme saavutanud inimesed ületama eneses pesitseva individualismi, õppima koostööd tegema ja olema sallivad teistsuguste suhtes. Ja tehnilise baasi sellele peab pakkuma nn viies industriaalne revolutsioon.
Viide:
Tammert, Paul (2019). Millist riiki?. Tallinn: Aimwell. Lk 95-103. ISBN ISBN 978-9949-7312-0-6 (epub).