Arutelu:Laagri raamatukogu

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Merleke5, pakun et keskraamatukogust (asutus) ja samas kohas tegutsevast võimalikust haruraamatukogust (siin Saue Raamatukogud ja Laagri raamatukogu) võiks Eesti raamatukogude puhul rääkida alati ühtmoodi samas artiklis. Neid saab käsitleda üldjoontes sama asjana. Raamatukogude puhul tundub olevat juhuslik, kas põhikirjas on eraldi välja toodud keskraamatukoguga samas asukohas tegutsev haruraamatukogu või mitte. Nüüd on Laagri raamatukogu põhikirjas välja toodud haruraamatukoguna, varasema Saue Vallaraamatukogu põhikirjas ei olnud. Paistab olevat ka üsna juhuslik, kas keskraamatukogu ametlik nimi on pandud lihtsalt asula järgi (vrd Kuusalu Raamatukogu) või on sel keerulisem ametlik nimi nagu siin. Pikne 19. mai 2023, kell 16:12 (EEST)[vasta]

Ei ole päris kindel, et saan su mõttekäigust õigesti aru. Saue Vallaraamatukogu oli iseseisev raamatukogu, millel oli alates 2008. aastast harukogu/teeninduspunkt Hüürus, kui viimase tegevus iseseisva raamatukoguna lõpetati. 1. aprillist 2022 koondati kõigi Saue valla territooriumil olevate raamatukogude juhtimine "ühe katuse alla" ehk loodi eraldi asutus Saue Raamatukogud, mis haldab seitset rahvaraamatukogu ja kahte teeninduspunkti. Kui võrrelda Saue Raamatukogude ja Kuusalu Raamatukogu põhikirja, siis tundub mulle, et Kuusalus on korraldatud asutuse töö selliselt, et Kuusalu Raamatukogu on keskraamatukogu, millel on filiaalid, ent Saue Raamatukogude puhul on asutuse töö korraldatud selliselt, et kõik haruraamatukogud ja teeninduspunktid on võrdsed. Raske öelda, kas see on juhus või kaalutletud otsus. See, et Saue Raamatukogude registreerimisaadress on Laagris (Laagri raamatukogu ruumes), ei tee Laagri raamatukogu selles süsteemis keskraamatukoguks. Saue Raamatukogude kohta vt ka artiklit https://sauevald.ee/et/web/valdur/koik-uudised/-/asset_publisher/ue4C3HheiBNB/content/id/33909731?redirect=http%3A%2F%2Fsauevald.ee
Miks ei või olla katusorganisatsiooni kohta Vikipeedias eraldi artiklit? Muidugi võib seda vajaduse korral täpsustada ja täiendada. Ei ole jõudnud ega oska ka kohe. Merleke5 (arutelu) 21. mai 2023, kell 13:26 (EEST)[vasta]
Mulle tundub, et Kuusalu Raamatukogu ja Saue Raamatukogude või ka varasema Saue Vallaraamatukogu töökorralduse erinevus on puht formaalne (või õieti keskraamatukogu ja haruraamatukogude suhtesse puutuvalt see ei erinegi). Kõigi kolme puhul on/oli asutuse sturkuuris mitu raamatukogu, millest ühe tegutsemiskoht langeb kokku asutuse tegutemiskohaga. Seda üht raamatukogu ei pea tingimata käsitlema keskraamatukoguna, aga minu meelest saab teda lihtsasti sellena käsitleda, sõltumata sellest, kas põhikirjas parasjagu ja juhtumisi on seda otsesõnu öeldud või mitte. Antud juhul muuseas on raamatukogu kodulehel märgitud asutuse direktor Laagri raamatukogu töötajate juurde[1] (teistel haruraamatukogudel direktorit pole).
Ma ei mõtle, et katusorganisatsioonist (asutusest) eraldi artikkel teha on tingimata vale. Arvan lihtsalt, et võiks olla otstarbekas käsitleda samalaadseid organisatsioone ühel viisil. Neid haruraamatukogudega raamatukogusid on veel hulgem. Neist mõne puhul on põhikirjas välja toodud eraldi keskraamatukogu või samas kohas tegutsev haruraamatukogu, mõne puhul mitte, mõne puhul on asutuse ametlikus nimes "vallaraamatukogu" vmt, mõne puhul lihtsalt "raamatukogu". Kui käsitleme neid raamatukogusid eri moodi, siis jääb kergesti mulje, et nende töökorraldus tõesti erineb sisuliselt või neil on mingi muu põhimõtteline erinevus, mida tegelikult ei näi olevat.
Kui Laagri raamatukogu on ühe asutuse struktuuris teiste haruraamatukogudega võrdne ja Kuusalu raamatukogu keskraamatukoguna teise asutuse struktuuris ei ole, siis milles võrdsus ja teisel juhul ebavõrdsus tegelikult seisneda võiks? Pikne 21. mai 2023, kell 18:38 (EEST)[vasta]
Samasuguseid "katusorganisatsioone" on ju paljudel muuseumidel. Mulle tundub (ei kontrollinud praegu ükshaaval üle), et kui tegemist on Kultuuriministeeriumi haldusalas oleva muuseumiga (muuseumide rühmaga), juhib tööd sihtasutus ja Vikipeedias on eraldi artikkel sihtasutuse kohta. Vt nt Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, Virumaa Muuseumid. Omavalitsuse haldusalas olevate muuseumide puhul on praegu nii ja naa: Tartu Linnaajaloo Muuseumide puhul on eraldi artikkel, Tallinna Linnamuuseumi puhul on praegu info nn katusasutuse ja linnamuuseumi artikls koos ning loetletud on filiaalid, aga mulle näib, et see tuleks ka ümber teha (ajakohastada), sest 2022. aastast on senise linnamuuseumi nimi Tallinna linnaelumuuseum.
Kuidas me saame väita, et raamatukogude töökorraldus sisuliselt näib või ei näi erinevat? See ei ole ju entsüklopeediliselt korrektne. Me teame seda, mis on põhikirjas öeldud. Saue Raamatukogude põhikirjas ei ole juttu ühe raamatukogu filiaalidest, vaid on öeldud, et katusasutus haldab seitset raamatukogu ja kahte teeninduspunkti. Viimase puhul on töö korraldamine antud külaseltsile. Kuusalu Raamatukogu põhikirjas on juttu sellest, et Kuusalu raamatukogul on lisaks filiaalid. Pigem võiks küsida, kas filiaalide kohta on vaja Vikipeediasse eraldi artikleid. Nt muusikakoolide puhul ei ole seda Vikipeedias tehtud.
Kuna Saue Raamatukogud kasutavad senise Saue Vallaraamatukogu veebisaiti (ilmselgelt aegunud võimalustega asutuse kirjeldamiseks), on ilmselt olnud puht tehniliselt mõistlik kirjutada direktori nimi Laagri raamatukogu juurde.
Miks sulle üldse näib, et nendest ühekssast raamatukogust on Laagri oma n-ö ülem? Kuna Laagri aleviku (ja ümberkaudsete külade) elanike arv on vist juba suurem kui Saue linnas, siis on selles raamatukogus ilmselt ka rohkelt lugejaid (mõne teise sama valla küla raamatukoguga võrreldes). See võis olla ka põhjus, miks raamatukogude juhtimine jäeti saue vallas Laagrisse, mitte ei viidud Sauele, kuhu viidi 2017. aasta omavalitsusreformi ajal valla juhtimine. Saue linnaraamatukogul on ka pearaamatukoguhoidja (ilmselt selle senine juhataja?).
Aiman, miks Saue raamatukogule jäeti nimeks linnaraamatukogu. Saue vald on kurikuulus Saue nime rõhutamisega, soovides nii näidata, et x haldusasutus on valla oma, mitte linna või küla oma. Väga palju kõneainet on tekitanud Saue Riigigümnaasiumi nimi, mis algselt oli Laagri Riigigümnaasium, kuid muudeti vallavalitsuse taotlusel Saue Riigigümnaasiumiks. Nüüd, kui kool juba töötab, tekitab jätkuvalt suurt segadust, kus kool asub, samuti räägitakse praegusest Saue Koolist endiselt kui Saue gümnaasiumist. Inimesed lähevad valesse asulasse trenni, üritustele jne. Tahaks loota, et "linnaraamatukoguga" üritati samas ämbris kolistamist vältida. Seni oli Saue Vallaraamatukogu kõnekeeles ikka Laagri raamatukogu ja Saue Linna Raamatukogu Saue raamatukogu.
Mina eelistan igal juhul varianti, et katusasutusel on eraldi artikkel. Merleke5 (arutelu) 22. mai 2023, kell 09:08 (EEST)[vasta]
Haapsalu ja Läänemaa Muuseumite ning Virumaa Muuseumite puhul paistab olevat teisti see, et need on tõesti lihtsalt katusorganisatsioonid, mis ise ei ole kitsas mõttes muuseumid ega kokku viidavad konkreetse keskse muuseumiga organisatsiooni struktuuris. Tallinna Linnamuuseumi puhul küllap on mõeldav teha Vene tänaval tegutsevast muuseumist eraldi artikkel, aga samas sisuliselt seal nüüd viimasel ajal vist midagi ei muutunud, lihtsalt kasutusele võeti teine või paralleelne nimi.
Kui raamatukogude puhul samas räägitkase haruraamatukogudest, siis see definitsiooni järgi eeldab, et haruraamatukogudega on tegu mingi keskraamatukogu suhtes ja keskraamatukogu seejuures ise on samuti harilikult raamatukogu. Nii Saue Raamatukogude kui ka Kuusalu Raamatukogude põhimäärus räägib haruraamatukogudest. Saue Raamatukogude puhul on küll kõik struktuuris olevad raamatukogud loetletud ühtviisi haruraamatukogudena, aga see minu meelest näitab lihtsalt seda, et selle põhimääruse tekst ei ole hästi läbi mõeldud. Nagu eespool juba märgitud, Laagri raamatukogu saab keskraamatukoguks pidada minu meelest selle järgi, et põhimääruses langeb selle tegutsemiskoht asutuse tegutsemiskohaga kokku.
Põhimõtteliselt muidugi saab alati eristada asutust, millel on filiaalid, ja konkreetses kohas tegutsevat raamatukogu. Mulle meeldiks lihtsalt, et materjali esitus oleks eri raamatukogude lõikes järjekindel. Mulle tundub, et erinevalt Saue Raamatukogudest ei ole Kuusalu Raamatukogu ja veel mitme Eesti raamatukoguasutuse puhul eraldi artikleid siiski eeskätt lihtsalt seetõttu, et asutusel pole teistsugust nime ja sedasi pole sama mugav eraldi artikleid teha. Pikne 22. mai 2023, kell 17:40 (EEST)[vasta]