Arutelu:Konsoon

Hm, kaunis eesti keeles on kooskõla pigem konsonants ehk kõla kokkusobivus, mitte konsoon ehk helide üheaegsus. :-) Kk 6. aprill 2009, kell 04:16 (UTC)

Kooskõla tähenduses on Semleku õpikutes konsoon. Teisaldaksin kooskõlaks aga ma ei saa. --Tiuks 6. aprill 2009, kell 09:17 (UTC)

Jumala pärast ei maksa teisaldada. Siis oleks ju veel hullem.

Lihtsalt kuna eesti keeles on kooskõla nii konsonants kui konsoon, tuleks kooskõlalt ilmselt ka mõlemale suunata. Kk 6. aprill 2009, kell 10:12 (UTC)

Topeltsuunamist ei saa ju teha?--Tiuks 6. aprill 2009, kell 11:07 (UTC)

Tegin täpsustuslehekülje. 80.235.64.72 6. aprill 2009, kell 19:14 (UTC)

Muusikud ei kasuta eriti võõrsõna ja mina tahaksin konsoon ümbersuunata kooskõla peale. Kooskõla jaoks võiks olla täpsustusleheks "kooskõla (täpsustus)". --Tiuks 6. aprill 2009, kell 19:37 (UTC)

Entsüklopeedias tuleb arvestada korraga kõigi ainevaldkondadega. Muidugi võib võõrsõna kõrval olla ka kooskõla (muusika), kuid nagu see jutt alguse sai siin lehekülje ülal, oleks isegi asjakohasem kooskõla (muusika). 80.235.64.72 6. aprill 2009, kell 20:14 (UTC)

Muusikas räägitakse konsonantsi ja kooskõla kohta erinevates kontekstides ja seetõttu ei ole mõtet asja keeruliseks ajada. Konsonants jääb konsonantsiks ja kooskõla kooskõlaks. See on juba aastakümneid vana teooria. --Tiuks 6. aprill 2009, kell 20:33 (UTC)

Mis vahe on "konsoonil" ja akordil? Mitte mingisugust. Selline vahetegemine on Leo Semleki originaalteooria, mis sellisena vääriks ka mainimist. Oleksin ettevaatlik seostama seda üldpädeva käsitlusega. --Andrus Kallastu (arutelu) 19. juuni 2017, kell 00:14 (EEST)

Kooskõla liigitatakse näiteks helide arvu järgi. Pane tähele oranže linke. Need on täpsustuslehed nagu ka kooskõla. Semleki mainimine oleks mõtekas, sest vanades õpikutes on lihtsalt kooskõla. Kooskõlaga on seotud ka akordi nimetused. Näiteks nelikõla ehk septakord. Vanasti öeldi, et akord algab 3 helist aga kooskõla juba 1 helist. --Tiia (arutelu) 19. juuni 2017, kell 00:25 (EEST)

Kuidas saab kooskõla koosneda ühest helist? See on ju loogikavastane. Kui miski on millegagi KOOS, peab neid KOOS olevaid asju olema vähemalt kaks. Sellist toore jõuga aetud teooriat ma nimetangi uduteooriaks, kus teoreetiline süsteem käib ees ja siis üritatakse kõike muud selle järgi painutada. Kui Semlek on neid asju väitnud, tuleb tema teooria esitlemiseks teha eraldi artiklid.--Andrus Kallastu (arutelu) 19. juuni 2017, kell 11:49 (EEST)

1 heli all ma mõtlesin unisooni. See pole ju akord. Semlekiga pole siin mingit pistmist. Põhiõpik oli meil hoopis Kostabi oma. --Tiia (arutelu) 19. juuni 2017, kell 18:45 (EEST)

Ja veel. Tertsidena paigutatavat mitukõla nimetatakse akordiks. See peaks ju kõik paika panema. --Tiia (arutelu) 19. juuni 2017, kell 00:30 (EEST)

Mis paneb mille paika? Akordid ei pea koosnema ainult tertsidest.--Andrus Kallastu (arutelu) 19. juuni 2017, kell 11:49 (EEST)

Algkuju enne pööramisi peaks olema ju tertsides. Ma võin olla hetkel juba väga roostes ja seetõttu ma teooriast enam ei diskuteeriks. Annan sulle vabad käed aga palun ära tee artikleid väga keeruliseks. Näiteks artiklis Pööre (muusika) väga palju võõrsõnu tekkinud. Ma ei usu, et see on (laste)muusikakooli sõnavara. Pigem konservatooriumis kompositsiooni õppimisel. --Tiia (arutelu) 19. juuni 2017, kell 18:45 (EEST)

Sinu lähenemises kumab läbi kaks üldisemat probleemi: 1. vaja ei ole kellelegi "vabade käte andmist", vaja on kompetentset koostamist ja toimetamist. Vikipeedias olev tekst teatavasti ei kuulu kellelegi, nii et keegi ei vaja toimetamiseks mingeid erilubasid: kui näed probleemi, siis mine ja paranda; 2. Vikipeedia on entsüklopeedia, mitte õpik lastemuusikakoolile. Siin saab olla ainuke kriteerium, kas tekst on pädev ja arusaadav, mitte see, kas seda võiks kasutada mingis kooliastmes õppevahendina.--Andrus Kallastu (arutelu) 20. juuni 2017, kell 17:39 (EEST)

Olen enda meelest siinsamas varasemas arutelus päris selgelt kirjutanud, et akord ei pea koosnema ainult tertsidest. Sa ajad ikka samasugust segast juttu edasi. Nii ei ole ju võimalik mõistlikku arutelu jätkata.--Andrus Kallastu (arutelu) 20. juuni 2017, kell 17:39 (EEST)

Vikipeediat kasutavad põhiliselt põhi- ja keskastme õpilased ja seega peaks olema see võimalikult lihtne ja selge. Ülikoolis taunitakse viitamist Vikipeediale aga see ei tähenda, et artiklist saaks kasu ka teised. --Tiia (arutelu) 20. juuni 2017, kell 20:31 (EEST)

Mina enam ei diskuteeri muusika teemal, sest lapsi enam ei õpeta ja tegutsen teistes valdkondades. Seega ma ei tea enam uusi tuuli ja annan sulle vabad käed. Kuna siin hetkel pole teisi kaastöötajaid, siis oled ikkagi sina see, kes täiendab ja parandab siin. --Tiia (arutelu) 20. juuni 2017, kell 20:31 (EEST)

Kui räägime lihtsusest ja selgusest, siis mõiste "konsoon" ja selle tuletised seda küll ei esinda. Ja antud juhul ma ei räägi Leo Semlekist, kelle isikut ja tegevust tervikuna ma väga austan. Ma räägin Vikipeedia autoritest, kes asju nende sisust aru saamata, kriitikavabalt ja ilma igasuguse selgituseta sisse on toonud. --Andrus Kallastu (arutelu) 20. juuni 2017, kell 22:02 (EEST)

Ma arvasin, et see on "uus mood" ja nii see konsoon nimeks saigi, sest kooskõlal oli mitu definitsiooni. Artiklis on esindatud Semleki ja Kostabi teooria. Õpikute vahe oli minu meelest mitukümmend aastat. --Tiia (arutelu) 20. juuni 2017, kell 22:12 (EEST)