Arutelu:Kodijärv

Sai pisut kohmakas, aga informatiivne --Dj Capricorn 30. august 2007, kell 11:39 (UTC)

20. sajandil loeti Kodijärveks praegust Kivijärve Kambja vallas --Dj Capricorn 30. august 2007, kell 11:41 (UTC)

Pane siis see ka sisse. Andres 30. august 2007, kell 15:25 (UTC)

Oli juba, ehkki pisut ebaharilikul kujul --Dj Capricorn 30. august 2007, kell 20:42 (UTC)

Selle pealkirja võiks jätta Väiksele Kodijärvele. Kogrijärve kohta ma ei leia nimevarianti "Kodijärv". Karjala pisijärv tõenäoliselt pole artiklivääriline (esilagu võiks lingi ära jätta). Siis poleks praegu ka täpsustuslehte vaja. Pikne 14. detsember 2014, kell 14:30 (EET)

Karjala järve link on ühes artiklis olemas, sellepärast linki ära jätta ei saa, aga ma kahtlen selle nimekuju õigsuses. Andres (arutelu) 14. detsember 2014, kell 21:17 (EET)

Mõtlengi, et sellest ühest artiklist saab lingi ära jätta. Kui hiljem selgub, et omaette artiklit on tarvis ja on, millest kirjutada, siis saab lingi (sobival kujul) tagasi panna. Pikne 15. detsember 2014, kell 13:29 (EET)

Mina teeks teistpidi. Ma ei näe, mis mõttes võiks artiklit mitte tarvis olla: tolles artikliski on järv asukoha orientiir, ja miks me ei peaks järve kohta teada tahtma. Teine asi, kui me ei leia materjali; aga need teadmised on ju kuskil olemas. Uurida tuleks aga, millist nime tuleks kasutada. Andres (arutelu) 15. detsember 2014, kell 14:26 (EET)

Juhul kui järvest eriti midagi kirjutada pole, saab piirduda tema manimisega mõne haldusüksuse artiklis või kas või selle sama küla artiklis. Kui pole kindel, et artikkel peab tulema, siin on minu meelest loomulik lisada link hiljem. Muidu on ju näidatud, et artikkel tuleb, kuigi pole kindel, et peaks tulema. Pikne 15. detsember 2014, kell 14:43 (EET)

Minu meelest peaks loogika olema vastupidine: link ära võtta siis, kui on kindel, et artiklit ei tule. Andres (arutelu) 15. detsember 2014, kell 16:02 (EET)

Punase lingi juures öeldakse lugejale, et artiklit veel ei ole. Ette antakse koht artikli kirjutamiseks, oodatakse, et artikkel kirjutataks. Kui aga on täiesti võimalik, et artiklit ei tule või puudub konsensus, et artikkel peaks tulema, siis kuidas saab "loogika" olla selline? Vastuolu seevastu pole, kui link lisatakse hiljem, kui on juba välja selgitatud, et sellest konkreetsest järvest on omaette artikkel vaja teha (või on juba tehtud). Selline praktika on meelest üldiselt ka teistes vikides. Pikne 15. detsember 2014, kell 16:20 (EET)

Mina saan asjast nii aru, et see, kes lingi tekitab, väljendab sellega ühtlasi oma arvamust, et artikkel tuleks teha. Kas ta peaks iga punase lingi puhul hakkama teistega läbi rääkima, kas tohib punast linki panna, ja oma arvamust põhjendama? Kui meil on kirjutamata artiklite arv vähemalt miljonites, siis ei ole selline protseduur minu meelest mõistlik. Iseasi muidugi, kui keegi konkreetse artikli vajalikkuse vaidlustab. Andres (arutelu) 15. detsember 2014, kell 18:06 (EET)

Peale selle, igaks juhuks ilma lingita hoidmine tekitab palju tööd juurde, sest siis tuleb hakata taga otsima, kas kuskile peaks lingi panema. Praegune süsteem hoiab tublisti vaeva kokku. Andres (arutelu) 15. detsember 2014, kell 18:09 (EET)

Jah, ei pea igat linki arutama. Aga vaidlustuse korral võib minu meelest küll lingi esialgu ära jätta. Kuna meil lingitakse üldiselt millegipärast pigem rohkem kui tarvis, siis ei saa minu meelest lingi olemasolu põhjal arvata, et lingi tegija meelest on artiklit vaja, tõenäoliselt on lingitud lihtsalt sellepärast, et sai linkida.

Võimalik, et hiljem tuleb linkide panemisega tegeleda, aga vähemasti pole siis pidevat segadust sellega, kas ei või materjali eraldi paigutada vastavalt mahule ja olulisusele või kas tuleb tingimata eraldi artikkel teha, kuna link on ju ette nähtud. Pikne 15. detsember 2014, kell 19:07 (EET)

Noh, kui keegi ikka arvab, et linki pole tarvis, siis ta ka linki ei pane. Miks ta peaks panema?

See, et lingitakse rohkem kui tarvis, on Sinu arvamus. Mina nii ei arva.

Kui link on olemas, saab ju selle ka ära võtta.

Minu meelest võib vaikimisi eeldada, et artiklit on tarvis. Kui keegi vaidlustab, siis ta peab konkreetselt põhjendama, miks artiklit tarvis ei ole. Ei piisa sellest, kui öeldakse, et võib-olla ei ole tarvis.

Vaidlusküsimuse puhul ei ole süüdi link, vaid erinevad arusaamised selle kohta, mis väärib artiklit. Andres (arutelu) 15. detsember 2014, kell 19:34 (EET)

Ma selgitasin, miks on kahtluse korral loomulik link esialgu panemata jätta ja ühtlasi põhjendada lingi panemist, mitte panemata jätmist. Pealegi, maailmas on (kümneid) miljoneid järvi. Ma ei näe mingit põhjust arvamaks, et kõik neist on vaikimisi artikliväärilised. Isegi kui järve kohta leidub natuke üldiseid andmeid, ei näita see veel iseenesest tähelepanuväärsuse kohta midagi. Mõnel juhul võib järv olla mainimisväärne, aga mitte tingimata artiklivääriline. Üldse, kui kuulutad mõne kategooria kõik liikmed vaikimsi tähelepanuväärseks, siis sellest saab minu meelest üldiselt vaid segadus tulla ja see töötab läbimõeldud esitusele vastu. Sellised kategooriad peaks jääma pigem erandlikuks.

Noh, ma lihtsalt näen sageli, kuidas lingitakse näiteks aastaarve või muid triviaalsusi või kõrvuti asetsevaid täpsustavaid mõisteid või kopeeritakse kuskilt mingi iskute nimekiri ja siis lingitakse kõik nimed, teadmata paljudel juhtudel kellega täpsemalt on tegu ja kas avalike andmeid üldse on saadaval. Ehk ei ole harv, kui link pannakse lingi pärast, ei mõelda, kas konkreetsel lingil on mõte. Pikne 15. detsember 2014, kell 20:41 (EET)

Noh, ja mina selgitasin jälle, miks on kahtluse korral loomulik link panna.

Esiteks, mina ei leiaks ühegi järve puhul, millel on nimi, et ta ei ole piisavalt tähelepanuväärne, nii et mina ei kustutaks ühtki järve artiklit ega linki. Ma ei leia, et oleks tarvis veel mingit tähelepanuväärsust. Teiseks, kui järve on mõnes artiklis mainitud sel kombel, nagu praegusel juhul, siis see ju iseenesest näitab, et sel järvel on mingi tähtsust. Mina ei näe, mis segadus sellest tuleb ja miks see halb on.

See on tõsi küll, et mõnikord lingitakse asju, mida ei peaks linkima, aga enamasti on see minu meelest kahjutu. Neid linke võib ju vahel möödaminnes ka ära võtta.

Kuidas tõestada, et keegi, keda nimekirjas mainitakse, ei vääri artiklit? Seda saab otsustada alles siis, kui tema kohta on andmed olemas.

Rööpterminid lingitakse mõnikord igaks juhuks siis, kui pole kindlust, millise pealkirja all artikkel tuleb. Mõnikord muidugi ka oskamatusest. Andres (arutelu) 15. detsember 2014, kell 22:23 (EET)

Su selgituses on vastuolu: punane link näitab põhimõtteliselt otsust, et artikkel on oodatud, aga tegelikult ei pruugi selles küsimuses selgust olla või puudub konsensus. Kui linki vastupidi pole, siis on võimalik, et linki pole vaja või lihtsalt veel ei teata, kas on vaja.

Mis mõttes "mingit tähelepanuväärsust"? Miks sinu meelest üldse tähelepanuväärsusest räägitakse? Tuleks teha artiklid kõigist laternapostidest ja sipelgapesadest, sest sellist asja nagu tähelepanuväärsus pole olemas? Nime olemasolul iseenesest pole eriti sisulist tähtsust. Või õieti, see on sageli juhuslik. Kas või Eesti puhul leidab kohanimekartoteegist paljude metsatukkade, heinamaade ja muude objektide nimesid. Peale nime olemasolu sageli midagi muud teada pole. Ja sellised nimed on enamsti ainult kohaliku tähtsusega. Kui nüüd on objekt, mille nimi on kirja pandud, teine, mille nime pole kirja pandud ja kolmas, millel polegi nime olnud, siis mille poolest nende tähelepanuväärsus tegelikult erineb?

Nojah, see järv on mainimisväärne, aga pole selge, miks mainida teda omaette artiklis (tähelepanuväärsuse küsimus). Kui teda oleks mainitud mitmes kontekstis ja öelda oleks enamat kui see, et tal on nimi ja kirjeldatav asukoht, siis ehk küll.

Ehk siis meil on artikliväärilisuse tõestamiseks resp. lingi äravõtmiseks vaja isiku kohta andmeid, mida ei pruugi olemas olla? Sellepärast ju ongi loomulik panna link kahtluse korral alles siis, kui andmed on olemas. Pikne 16. detsember 2014, kell 13:32 (EET)

See kõik võiks ju nii olla, aga keegi ei hakka tagantjärele otsime neid kohti, kuhu link panna. Võib-olla ainult Sina hakkad. Muidu ju punaseid linke üldse ei pandaks, lingid võiks ju alati tagantjärele panna.

See, et me andmeid ei leia, ei tähenda, et neid üldse olemas pole.

Ma otsisin selle järve kohta andmeid. Nii palju leidsin veebist, milline jõgi sealt läbi voolab ja milline küla selle ääres on. Kaartidelt ei leidnud. Mul ei ole selle järve tähelepanuväärsuses kahtlust. Minu meelest väärib artiklit iga järv, millel on nimi. Lihtsalt kui meil on liiga vähe andmeid, siis ei saa artiklit kirjutada. Aga ka sellisel juhul võib link jääda ootama, kuni saame rohkem andmeid.

Kui asukohta iseloomustatakse järve kaudu, siis sellisel iseloomustusel pole tähendust, kuni järve kohta andmeid pole.

Nime olemasolul on see tähtsus, et ei saa kirjutada artiklit järvest, millel pole nime. Ja nime olemasolust ka ei piisa: kui midagi muud peale nime teada pole, siis artiklit kirjutada ei saa. Aga jällegi, kui praegu pole teada, siis võib-olla pärast saame teada.

Kui isikut juba mainitakse, siis on tal vähemalt piiripealne tähelepanuväärsus.

Ma ei ole seda öelnud, et pole selliseid asju, mis on olemas, aga pole piisavalt tähelepanuväärsed, et artiklit väärida. Aga järved minu meelest nende hulka ei kuulu. Andres (arutelu) 17. detsember 2014, kell 00:01 (EET)

Miks linki ei pandaks tagantjärele? Ma olen küll näinud, et vahetult uue artikli tegemise järel tehakse siin mõnikord ka mujale lingid. Kui teises keeltes saab selliseid esialgu kaheldavamaid linke tagantjärele tekitada, siis ma arvan, et selles pole ka siin midagi võimatut. Ja jutt on ainult neist linkidest, mille puhul pole kindel, et artikkel peaks tulema (seda ei vaidlustata).

Muidugi ei tähenda andmete mitteleidmine, et neid pole. Ütlen lihtsalt, et mõistlik on teha link siis, kui andmed on juba leitud. Ma ei saa aru, kuidas link võib sellisel juhul andmeid ootama jääda. On ju võimalik, et andmeid ei leita või kuna ette polnud võimalik tähelepanuväärsuse üle otsustada, siis võib osutuda, et lingitav ikkagi pole tähelepanuväärne. Siis on link lihtsalt eksitav, kui on märgitud, et artikkel peaks tulema millestki, millest tegelikult ei peaks artiklit tulema.

Nagu öeldud, järvi on väga-väga palju, kõigil ilmselt pole nime, kõigi kohta pole võimalik andmeid leida. Kuidas me ikkagi saame sellisel juhul arvata, et kõik (nimega) järved on artikliväärilised või siis et mõni nimega järv on ainult selle põhjal artikliväärilisem kui mõni teine, millel juhuslikult pole nime? Pikne 17. detsember 2014, kell 00:53 (EET)

Noh, mõnikord tehakse täiesti uued lingid sinna, kus need peaksid olema. Sel juhul võib ka juhtuda, et asi ongi juba artiklis mainitud, aga ilma lingita või teistsuguse lingiga. Aga spetsiaalselt otsima, kus võiks asja olla ilma lingita mainitud, üldjuhul ei hakata. Me ei saa nõuda sellist lisatööd ei artikli tegijalt ega toimetajatelt, kes on niigi ülekoormatud ega jõua kõike hädavajalikkugi teha.

Minu meelest võib üldjuhul eeldada, et andmed on kuskil olemas. Mõnel juhul seda eeldada ei saa, näiteks isikute puhul sageli mitte.

Kuni me kahekesi vaidleme, kas see järv on tähelepanuväärne, ei jõua me mingile otsusele. Kutsume siis teisi juurde otsustama.

Minu meelest on kõik järved iseenesest artikliväärilised, aga artikli saame kirjutada ainult juhul, kui järvele on nimi pandud ja meil on rohkem andmeid peale nime. Andres (arutelu) 17. detsember 2014, kell 10:07 (EET)

---

• Eesti teadlane luges kokku: maailmas on vaid 117 miljonit järve...
• Mariina 16. detsember 2014, kell 08:07 (EET) alias Простота