Taktikaline tuumarelv
Taktikaline tuumarelv (ehk mittestrateegiline tuumarelv) on tuumarelv, mis on mõeldud kasutamiseks olukorras, kui lahinguväljal on läheduses sõbralikke üksusi.[1] Üldiselt on taktikalised tuumarelvad nõrgemad kui strateegilised tuumarelvad, mis on mõeldud rindest kaugel asuvate vastase rajatiste hävitamiseks, et pärssida vastaspoole võimekust edasi sõdida. Taktikalist tuumarelva ei ole 2023. aasta seisuga mitte kunagi kasutatud.
Taktikalisi tuumarelvu võib strateegilistest eristada mitmel moel, kuid enimlevinud variandi kohaselt defineerib taktikalisi tuumarelvi nende lühem operatiivraadius ja väiksema võimsusega lõhkepea. Sellisteks relvadeks võivad olla näiteks tuumalõhkepeadega varustatud vabalangemispommid, miinid, torpeedod, ballistilised raketid, tiibraketid või suurtükimürsud.[2]
2023. aasta seisuga on hinnatud, et Ameerika Ühendriikidel on varus sadu (2021. aastal on arvukuseks pakutud umbes 230[2]) taktikalisi tuumarelvu ning Venemaal on neid 1816. Ühendriigid hoiavad oma varudest umbes 100 B61 vabalangemispommi välisriikides kuues NATO baasis: Aviano & Ghedi Torre õhuväebaas Itaalias (u 35 tk), Incirliki õhuväebaas Türgis (u 20), Kleine Brogeli õhuväebaas Belgias (u 15 tk) ja Bücheli õhuväebaas Saksamaal (u 15). Ülejäänud USA taktikalisi tuumarelvu hoitakse Ühendriikides.[3]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Hans M Kristensen. "Non-Strategic Nuclear Weapons (page 8)" (PDF). FAS. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 23. aprill 2016. Vaadatud 26. oktoobril 2013.
- ↑ 2,0 2,1 Amy F. Woolf (16. märts 2021). Nonstrategic Nuclear Weapons. Congressional Research Service, lk II.
- ↑ "Fact Sheet: United States Non-strategic Nuclear Weapons" (inglise). Center for Arms Control and Non-Proliferation. Vaadatud 15. november 2024.