Märjamaa järtad
Märjamaa järtad (EELISes nimega: Eesmine (ka: Esimene), Tagumine järta (ka: Tagajärta)) ja Tammiäärne järta on kolm karstijärve nõgu, mis asuvad Rapla maakonnas Märjamaa vallas Märjamaa alevi külje all[1][2].
Loometsade vahel paikneb kolm looduslikku nõgu, mis suvisel ajal meenutavad rohumaad, kevaditi aga laiuvad seal ajutised järved, mida kohalik rahvas kutsub järtadeks[2].
Järtad võeti kaitse alla 1981. aastal (Märjamaa järtade kaitseala); praegu jäävad nad Märjamaa järtade maastikukaitsealale[1].
Eesmine järta on kirde-edelasuunalise pikiteljega lage karstinõgu: pikkus ligi 400 m ja laius 100 m. Lohu pindala küünib ligi viie hektarini. Järta põhi on liudjas, mõnede laugete lohkudega, kidura rohu ja üksikute põõsastega. Selle ümber kasvab männienamusega mets.
Tagumine ehk Tagajärta on ligikaudu 400 m pikk ja 250 m lai. Nõo veeru ja põhja katab lage kidur rohumaa, keskel kerkivad suurvee ajal saartena neli väikest metsaga küngast. Järta põhjas leidub arvukalt laugeid, kuni poole meetri sügavusi ja 20 meetri laiusi karstilohke ning väikesi, kuni poole meetri sügavusi karstilehtreid. Esineb ka väikseid rändrahne. Kaunite kallastega Tagajärta on ümbritsetud metsaga.
Tammiäärne järta on veidi üle kilomeetri pikk ja 250 meetrit lai. Järtat loodeküljest piirav raudteetamm rajati aastatel 1928–1931, rongid sõitsid sealt mööda kuni 1968. aastani. Nüüd on tammile rajatud autotee. Ka selle järta laugel põhjal leidub karstilohke. Kõigi kolme järta sügavus küünib kahe meetrini.
Järtaäärsetes metsades kulgevad armastatud spordirajad, kus käiakse nii suusatamas, rattaga sõitmas kui ka jooksmas.
Vahest on need järtad ka muidu veevaesele Märjamaale nime andnud[2].
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Sissekanne Eesti looduse infosüsteemis