Tööstusisolatsioon

Tööstusisolatsioon ehk Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine ehk Tehnosüsteemide isolatsioon

Isolatsioon on tehniline lahendus, mis takistab energia kandumist ühelt kehalt või keskkonnalt teisele kehale või keskkonnale

Tööstusisolatsioon on torustike, gaasikäikuda, mahutite, katelde, (eleltri- jm.) filtrite ja muude seadmete termiline (sooja- ja külmai) -solatsioon, heliisolatsioon või tulekaitse isolatsioon. Tööstusisolatsiooni alla kuulub ka majatehniline isolatsioon, mis on hoonesiseste tehnosüsteemide (vee, kütte, jahutuse, ventilatsiooni jne. torustike ja seadmete isoleerimine). Tööstusisolatsioon on ka laevade ja avamererajatiste (näiteks naftapuurtornid) seadmete ja torustike aga ka laevakere ja laeva vaheseinte isolatsioon.

Tööstusisolatsiooni eesmärgiks võib olla

Ökonoomsus - minimeerida energiavahetust isolaaritava objekti ja seda ümbritseva keskkonna vahel, millega säästetakse energiat ja raha.

Turvalisus - et inimesed ei saks põletushaavu kuumade pindadega kokkupuutel

Külmumise vältimine (näiteks veetorud õues)

Kodnensaadi või jää tekke vältimine jahedatel/külmadel pindadel

Protsessi püsivuse tagamine

Ümbritsevate esemete ülekuumenemise (või külmumise) vältimine

Ümbritseva keskkonna kaitsmine seadmete tekitatud müra eest

Tehnosüsteemi kaitse tulekahju korral.

jne.

Tihti lahendatakse mitu eesmärki üha ja sama isolatsiooni abil, mis rahuldab kõiki vajalikke kriteeriume. Tööstusisolatsioon ei ole lihtsalt isolatsioonimaterjal, ta koosneb kindlal viisil paigaldatud erinevate materjalide kihtidest. Tavaliselt isolatsioonikihist (mis ise võib olla mitmekihiline), seda kaitsvast kattekihist ja vajadusel kandekonstruktsioonidest, mis hoiavad paigal ja kannavad isolatsiooni ja kaitsekihti e. isolatsiooni katet. Üldjuhul kasutatakse isolatsiooni kattena plekki paksusega 0,4-1mm, paksus sõltub nii konkreetsest sõlmest, kui ka valitud materjalist. Materjali valik sõltub eelkõige ümbritsevast keskkonnast (temperatuur, agressiivsete gaaside või aurude olemasolu õhus, ilmastikunähtused ja inimtegevuse võimalik mõju ning muud füüsikalised ja keemilised mõjutegurid. Peale selle mõjutab valikut ka arhitektuur või sisekujundus, sest isolatsiooni kate on isolatsiooni nähtav osa. Paljudes tööstusettevõtetes on suur osa nähtavast pinnast isolatsiooni kate

Katte all on isolatsioonimaterjali kiht, mis tegelikult töö ära teeb, ehk isoleerib. Mõnikord piisab ka vaid isolatsioonikihist ja katet pole vajagi, näiteks hoone sees ripplae taga või kõrges ruumis lae all, kus juhuslik vigastamine ei ole tõenäoline ja puuduvad ka kliima ja muud füüsikalis-keemilised mõjutegurid ning sisekujunduslikud nõuded seda võimaldavad. Tööstuse tingimustes tuleb aga alati madalamal, kui 2,5m ehk inimese käeulatuses olev isolatsioon plekiga katta, sest muidu on vaid aja küsimus, millal see lõhutud saab.

Õues olev isolatsioon vajab ilmtingimata katet, sest pea kõik isolatsioonimaterjalid on poorsed ja märgumisel langeb nende isolatsioonivõime kümneid kordi.

Isolatsioonikihi paksus on küll isolatsiooni kõige olulisem näitaja, kuid isolatsioonimaterjalid on vägagi erinevate omadustega ja see mõjutab oluliselt ka konkreetses olukorras optimaalset isolatsiooni paksust valitud materjali puhul.. Isolatsioonimaterjali valikut mõjutab ka kasutada olev ruum. Keerulises olukorras ja suures ruuminappuses ja kaalupiirangute korral (kosmosetehniks, allveelaevad jne.) kasutatakse õhema isolatsiooni saavutamiseks kallimaid, kuid palju parema isolatsioonivõimega materjale ( näiteks aerogeelid). Lihtsamates oludes saab hakkama soodsama hinnaga kivivilla või klaasvillaga, külmaisolatsiooni puhul on tõhusamad vahtkumm ja polüuretaan, sest need on aurutihedad materjalid.

Olulisim aspekt isolatsioonimaterjkali valikul on tema sobivus antud olukorda. Enamasti ehituslikud isolatsioonimaterjalid tööstusisolatsiooniks ei sobi, sest ei talu nii kõrgeid temperatuure, vibratsioone jne. Ehituslikud isolatsioonimaterjalid on välja töötatud kasutamiseks temperatuurivahemikus +40 kuni -40°C. Nende madalama tiheduse tõttu on kõrgetel temperatuuridel nende soojusjuhtivustegur λ suur ja nad sulavad või hävivad sideaine aurustumise tõttu väga kiiresti. Tööstusisolatsiooniks tuleb kasutada selleks otstarbeks välja töötatud tehnilisi isolatsioonimaterjale. Need on üldjuhul tihedamad (sellest tulenevalt ka kallimad) ja parema isolatsioonivõimega, kui ehituse isolatsioonimaterjalid. Ka tehnilise isolatsioonimaterjali korral tasub jälgida, millised on konkreetse materjali taluvuspiirid. -200°C või +1600°C taluvad vaid üksikud. Väga kõrgete ja väga madalate temperatuuride korral kasutatakse mitmekihilist isolatsiooni - sisemistes kihtides suurema temperatuuritaluvusega materjali ja välimistes kihtides väiksema temperatuuritaluvusega (odavamat) materjali, sest seal on temperatuur juba lähedasem ümbritseva keskkonna temperatuurile. Igaks olukorraks sobivat isolatsioonimaterjali polegi olemas. Vahel peab isolatsioonimaterjal taluma ka suuri koormusi, näiteks suurte mahutite põhja isolatsioon, sel juhul sobib põhimõtteliselt vaid vahtklaas. Tähtis on ka isolatsiooni õige paigaldus. Valesti või hooletult paigaldatud isolatsioon raiskab palju energiat ja ei täida oma otstarvet.

Kuidas tööstusisolatsiooni õieti paigaldada, milliseid isolatsiooni- ja kattematerjale millises olukorras kasutada on ära toodud EVS 860 seeria Eesti isolatsioonistandardites.EVS 860 EVS860-1 EVS 860-2 EVS 860-3 EVS 860-4 EVS 860-5 EVS 860-6 ja EVS 860-7