Tônlé Sab

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel räägib järvest; jõe kohta vaata artiklit Tônlé Sabi jõgi

Tônlé Sabi järve kaart
Ujuv küla Tonle Sabil, esiplaanil paadis asuv pood
Ujuv küla Tonle Sabil, esiplaanil paadis asuv pood

Tônlé Sab on järv Kambodžas.

Tônlé Sab on Kagu-Aasia suurim looduslik järv ja üks maailma tähtsamaid siseveekogusid kalanduse seisukohalt.

Üldisemas mõttes ei ole Tônlé Sab lihtsalt järv, vaid keeruline süsteem kesksest järvest, seda toitvatest jõgest, luhtadest ja üleujutatavatest metsadest. Järve pindala muutub aasta lõikes - kuival aastaajal on see 2600 km2, vihmaperioodil aga kuni 13 000 km2.

Tônlé Sabi lähedal asus khmeeri impeeriumi pealinn Angkor, mille jaoks vajalik toit tuli suuresti järvelt ja selle ümbruse luhtadelt.

Hooajaline veetaseme muutumine[muuda | muuda lähteteksti]

Tônlé Sab kui veereservuaar reguleerib piirkonna suurima jõe Mekongi veerežiimi ja üleujutusi.

Mussoonvihmade tõttu suureneb Mekongi jõe vooluhulk Phnom Penhi kohal 40 000 kuupmeetrini sekundis. See põhjustab seitse kuud kestva üleujutuse. Mekongi jõe veetaseme tõustes hakkab aga Tônlé Sabi järve Mekongiga ühendav 120 km pikkune Tônlé Sabi jõgi tagurpidi voolama. Jõgi, mis muidu järvest vett välja viib, tõstab tagurpidi voolates järve pindala neli kuni viis korda. Veetaseme erinevus madal- ja kõrgvee vahel on umbes 10 meetrit.

Pärast mussoonvihmade lõppemist taastub Tônlé Sabi jõe voolusuund.

Selline järve hooajaline veetaseme muutumine mõjutab kogu Mekongi jõe deltat, kus kuival aastaajal (kui Tônlé Sab toidab Mekongi alamjooksu) väheneb soolase vee sissetung Mekongi jõe deltasse.

Ujuvkülad järvel[muuda | muuda lähteteksti]

Järvel on püsiv asustus, kus elatakse ujuvates majades ja külades. Ujuvkülade elanike koguarvu hinnatakse 100 000 .. 200 000 inimese vahele. Enamik neist on vietnamlased, kuid on ka khmeeri külasid. Põhiline sissetulekuallikas on kalapüük. Külad moodustavad iseseisva majandus-süsteemi, kus on elatud põlvkondade kaupa ja mille elanike eluviis on täiesti kohandunud eluks järvel. Ujuvates rajatistes või platvormidel on koolid, templid, töökojad, kõrtsid, köögivilja-aiad, loomalaudad jne. Kogu majade- ja külade vaheline liiklus käib veeteed pidi, kas sõude- või mootorpaatidega.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]