Suleiman Kerimov

Suleiman Kerimov (lesgi keeles Керимрин Абусаидан хва Сулейман, sündinud 12. märtsil 1966 Derbendis, Dagestanis) on lesgi rahvusest Venemaa suurärimees ja poliitik.

Kerimov on ettevõtte "Nafta-Moskva" enamusosanik. Talle kuulub jalgpalliklubi Anži.

Alates 2008. aastast on Kerimov Föderatsiooninõukogu liige. Ta oli Riigiduuma kolmanda (Liberaaldemokraatliku Partei fraktsioon) ja neljanda (Ühtse Venemaa fraktsioon) koosseisu liige (1999–2007).

Ta on kõigi EL-i riikide, USA, Suurbritannia ja mitmete teiste riikide sanktsioonide all.

Elulugu

Isa oli jurist ja töötas kriminaaluurijana, ema oli raamatupidaja. Tegeles kooliajal judo ja tõstmisega, erinevate spordialade meister ja matemaatikaolümpiaadide võitja, omab esimest järku males. Lõpetas kiitusega keskkooli ja 1989. aastal Dagestani Riikliku Ülikooli majandusteaduskonna. Ülikoolis õppides oli ta ülikooli ametiühingukomitee aseesimees. 1984–1986 teenis strateegilistes raketivägedes, vanemseersant.

Tema äi, Dagestani ANSV ametiühingunõukogu esimees Nazim Hanbalaev aitas tal saada ökonomistiks Mahhatškalas asuvas "Eltavi" elektroonikatehases, mis tootis teleritele transistoreid ja pooljuhte. 1995. aastaks jõudis tehase peadirektori asetäitjaks majandusküsimustes. 1993. aastal asutasid "Eltav" ja temaga seotud ettevõtted Föderaalse Tööstuspanga ja registreerisid selle Moskvas. Kerimov saadeti sinna "Eltavi" huve esindama, misjärel asus ta elama Moskvasse. Tööstuspank rahastas kriisis olevaid tööstusi. Kerimovist ja tema partneritest said suurte energiavarustusettevõtete laenuandjad. Pärast Venemaa majanduse stabiliseerumist maksti võlad pangale ja seega ka Kerimovile märkimisväärse kasumiga tagasi. Seejärel sai Kerimovist Tööstuspanga omanik. 1995. aastal nimetati Kerimov kaubandus- ja finantsettevõtte "Sojuz-Finans" juhiks. 1997. aastaks oli Kerimov omandanud 50-protsendilise osalusei ühes peamises "Vnukovo" lennufirmas.

1997. aasta aprillist Rahvusvahelise Korporatsioonide Instituudi (Moskva) teadur, 1999. aasta veebruarist asepresident. Samal aastal kaitses ta majandusteaduste kandidaadi väitekirja „Rahvusvaheliste korporatsioonide roll arenenud riikide tööstuspoliitika elluviimisel.”

1999. aastal, saavutades kontrolli peaaegu pankrotistunud endise riikliku naftaäri Nafta Moskva üle, mida hiljem nimetati ÜRO nafta toidu vastu uurimise käigus skeemist ebaseaduslikult kasu saavaks

Alates 1999. aastast Riigiduuma saadik (Venemaa Liberaaldemokraatlik Partei), aastast 2008 Venemaa Föderatsiooninõukogu senaator (Dagestani Vabariigi esindaja). Alates 2014. aastast Föderatsiooninõukogu parlamenditegevuse reglemendi komitee liige (2008-2014 finantsturgude ja raharingluse komitee liige).

2007. aastal asutas ta "Suleiman Kerimovi fondi", mille põhieesmärk on toetada ja rahastada algatusi, mille eesmärk on parandada noorte elukäiku Venemaal ja maailmas, edendada projekte tervishoiu, kultuuri, spordi, usuelu valdkonnas. Ta on olnud Venemaa Maadlusföderatsiooni hoolekogu esimees alates selle asutamisest 2006. aastal. Kerimovi fond oli aastaid Venemaa Maadlusföderatsiooni peasponsor. Ajakirja "Forbes" andmetel jõudis ta 2020. aastal 10 rikkaima venelase hulka. Tema varanduseks hinnati 2020. aasta augusti seisuga 24,7 miljardit dollarit.