Suigu Evangeeliumi Kristlaste Vabakogudus

Suigu Evangeeliumi Kristlaste Vabakogudus on EEKBKL-i kuuluv vabakogudus, kes hoonena kasutab Suigu Evangeeliumi kristlaste palvelat.

• 13. aprillil 1945 registreeriti kogudus praeguse nime all.
• Kuulub EEKBKL-i.
• Liikmeid on 40 ringis.

Eellugu

Parasmaa inimeste heinamaad piirnesid Suigu ümbruse maadega ning Parasmaa rahvas käis suvel siin heina tegemas. Suvised heinalised olid ühtlasi ka misjonärideks, kes tõid ärkamise Suigu maile. Siin ühines ärkajatega ka talusulane Andres Tetermann, kellest hiljem, aastatel 1911–1920, sai Eesti Baptistide Koguduse Liidu esimees. Suigus sai kooskäimise paigaks Kukema talu. Kõnelejateks olid siis Kukema peremees Andres Tilk, samuti sulane Andres Tetermann ja Kooli talu peremees Hendrik Pavelson. Rahvast käis koos palju.

Viie taluperemeeste ettevõtmisel valmis Kukema talu koolipoolsele servale 1897. aastal väike palvemaja. Koos käidi pühapäeviti. Kuna palvemaja asus Pärnu-Jaagupi ja Tori kihelkonna piiril ning siinsed talupidajad olid siia elama asunud Tori aladelt, kinkisid ehitajad palvela Tori kirkikule. Sealne kirikuõpetaja pani palvemajas maksma oma korraldused. Seega tunnistas kirik siinse palvela luteri palvemajaks. Palvela kirikule kinkimise eesmärgiks oli arvatavasti kirikuga vastuollu sattumise ärahoidmine.

Kujunemine

Suigu äratusliikumises osalejad, vaatamata kiriklikus palvemajas käimisele, ei ühinenud täielikult luteri kirikuga. 20. sajandi 20. aastatel said Suigu noored Pärnu noortega tuttavaks ning Pärnust hakati Suigus palvetundides käima. Ärkamisliikumisest kujunes siis pikkamööda Evangeeliumi Kristlaste kogudus. Esimene Eesti Evangeeliumi Kristlaste kogudus asutati Tallinnas 1905 aastal ja selle esimene esimees aastatel 1905–1944 oli Karl Leobolt Marley.

1920. aastatel usuelu Suigus elavnes. Siin asutati 1923. aasta suvel ka oma laulukoor, kus oli 10–12 lauljat ja koori juhatas Johannes Tilk (Kingu talust). Kokkusaamised toimusid palvemajas ka nädala sees. Peale palvemaja peeti kokkusaamisi ka Kingu talu suures rehetoas ja Kooli talus. 21.–23. augustini 1926 toimus Kingu talus Pärnu Evangeeliumi Kristlaste koguduse maaliikmete konverents. 1930. aastal moodustati Suigus Pärnu Evangeeliumi Kristlaste Vabakoguduse osakond ja selle juhatajaks valiti Jaan Lohu. 11. septembril 1936 liitusid Suigu usklikud aga Tallinna Evangeeliumi Kristlaste Vabakogudusega ja Suigu jäi selle osakonnaks. Liitumise ajal oli liikmeid 30 ringis, sealjuures peale Suigu ka Pärnu-Jaagupi alevikust.

Palvela

 Pikemalt artiklis Suigu Evangeeliumi kristlaste palvela

Pärast Tallinna vabakogudusega ühinemist otsustasid Suigu usklikud omale korraliku palvela ehitada. Ehituseks vajalik raha palvela kassasse saadi kokku mitmel viisil. Korraldati teeõhtuid, laulu- ja mängukoori esinemisi ning saadi usklikelt annetustena. Alguses pakuti välja kaks asukohta, kuhu palvela ehitada. Plaaniti ehitada kas Kingu talu väravasse, tema praegusse asukohta või Lohu talu maa peale, vastu Reieli talu piiri. Hiljem tuli juurde veel kolmaski koht, Jaan Martensi maale. Maaomanik oli nõus müüma 0,5 ha maad, kuid seda küllaltki kõrge hinnaga – 150 krooni eest. Hiljem selgus, et seda maatükki polnudki võimalik müüa kuna puudus kaart. Väljapakutud asukohtade suhtes oli nii pooldajaid kui ka vastuseisjaid. Lõpuks valiti välja maatükk Lohu talu maal, kuhu alustati ehitusmaterjalide kohalevedu. Peagi leidis ümbruskonna rahvas, et õigem on maja Kingu talu maale ehitada ning alustati ehitusmaterjalide ümbervedamist. Ehituse projekt telliti arhitekt Märt Meriväljalt. Vundamendi tegemise algust tähistaval üritusel 1939. aastal kõneles Tallinna Evangeeliumi Kristlaste Vabakoguduse vanem K. L. Marley. Maja oli ette nähtud kiviehitisena. Ehituseks vajaminevad tsementkivid valati kohapeal. Seinte ladumine algas 1940. aasta kevadel. Puitmaterjal osteti Tammistest. Hoonet ehitasid Juhan Kuusik, Kustav Lõo ja Artur Lohu Pärnu-Jaagupist ning kohalikud mehed Madis Tilk ja Martin Lohu. Ehitusmeister oli Juhan Kuusk ja järelevalvearhitekt Siimann. Sügiseks saadi maja katuse alla. Okupatsiooni ja sõjasündmuste tõttu seiskus töö ehitusel 1941. aastal. Järgmisel aastal jätkus sisemiste tööde tegemine. Neli ahju ehitas hoonesse vilunud ahjumeister Martin Lohu. Sisetöödega jõuti lõpule sama aasta sügiseks ning palvela avamine toimus 6. septembril 1942.

Palvelast ilma

Organistiks harjutas end Martin Lohu. Orel osteti palvelasse Tori Vikersaare talust. See ehitati ümber.

13. aprillil 1945 avanes Suigu usklikel võimalus asutada iseseisev kogudus. Seda võimalust ka kasutati ja kogudus registreeriti Suigu Evangeelsete Kristlaste Vabakoguduse nime all. Usuelu Suigu palvelas katkes 1963. aasta 8. septembri koosolekuga. Kehtiv nõukogude võim usku ei sallinud. Jaan Lohu, kui eluaegne kogudusevanem, pidaski oma viimase kõne palvela 21. aastapäeval. Kõne teemaks oli "Hea osa". 13. septembril 1963 võeti palvela koguduselt ära. "Tehti ülevõtmise akt ja taheti, et mina alla kirjutan, mina keeldusin. See muidugi asja ei muutnud. Palvela oli läinud." (Jaan Lohu päevik, lk. 177). Pärast seda nõudis nõukogude võim uste sulgemist ning hoone võõrandamist senistelt omanikelt. Kolhoos tegi hoonele ümberehitusi ja hakkas seda kasutama viljahoidla ja elamuna. Pärast palvela sulgemist valitsuse poolt liideti kogudus formaalselt Pärnu Immaanueli kogudusega ja lubati Suigu koguduse liikmetel Pärnus koosolekutel käia. Kogudus aga tegutses edasi ning kogunemised toimusid vaheldumisi ümbruskonna kodudes 28. augustini.

Uued tuuled

Seoses Eesti liikumisega iseseisvuse taastamise suunas avanes kogudusel võimalus palvela 16. veebruaril 1988 tagasi saada. Algas taastamine. Poole aasta pärast oli hoone korras ja see avati uuesti 28. augustil 1988.

Praeguseks on kogudusel ligi 40 liiget. Koos käiakse pühapäeviti ja kirikupühadel. Alates 1989. aastast töötab koguduse juures ka pühapäevakool. Siin õpetavad lapsi Anu Tilk, Marje Tilk, Virve Lohu, Tiiu Lohu ja Eduard Kakko. Kool käib koos iga kahe nädala tagant.