Stiilivõtted

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Stiilivõtted on võtted, mis aitavad teksti mõjusust suurendada. Nendeks võivad olla häälikused efektid või eriline lausestus. Stiilivõtete abil on võimalik nähtust kas paremas või halvemas valguses näidata.

Stiilikujundeid liigitatakse:

  • Lausekujundid: retooriline küsimus, pöördumine, hüüatus, kordus jt;
  • Kõnekujundid: epiteet, võrdlus, metafoor jt;
  • Kõlakujundid: alliteratsioon, assonants, riim.


Lausekujundid on keelelised väljendusvahendid ja võtted, mille abil saavutatakse eripärane lauseehitus või -tähendus.

  • Retooriline pöördumine on tundeline pöördumine loodusnähtuste, eemalviibijate vms poole.
  • Retooriline hüüatus on hüüdlause vormis tunde- või suhtumisväljendus.
  • Retooriline küsimus on tunderõhuline küsimus, millele ei oodata vastust.
  • Kordamine võib anda väga mõjusa efekti. Seda demagoogiavõtet kasutatakse nii reklaamides kui ka poliitikas.

Kõnekujundid on sõnade ja väljendite kasutamine ülekantud tähenduses.

  • Epiteet on kirjeldav täiend, mis väljendab põhisõna omadust või tunnust, kõneleja emotsionaalset suhtumist.
  • Võrdlus on millegi või kellegi kõrvutamine mingi ühistunnuse alusel. Võrdlus on tugevretooriline relv, see kujundab hoiakuid.
  • Metafoor ehk ülekanne on ühele nähtusele või objektile kuuluvate omaduste ülekandmineteisele sarnasuse alusel.

Kõlakujundid põhinevad kahe või enama sõna, hääliku, häälikuühendi kooskõlal. Heakõlalisust nimetatakse eufooniaks, ebakõla kakofooniaks.

  • Alliteratsioon on sama kaashääliku kordus sõna alguses.
  • Assonants on sama täishääliku kordus sõna alguses. Assonantsi ja alliteratsiooni võib kasutada ka koos.
  • Riim on sõna või sõnaosade reeglipärane kordus, kahe või mitme värsirea häälikuline kokkukõla.


Viited[muuda | muuda lähteteksti]

[1]

  1. Katrin Aava (2003). Veenmiskunst. Tallinn: Avita.