Steineri pedagoogika

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Steineri pedagoogika ehk Waldorfi pedagoogika on Rudolf Steineri loodud pedagoogiline filosoofia.

Steineri pedagoogika lähtekohaks on inimesekäsitus, mis vaatleb mõtte-, tunde- ja tahtearengut tervikseostes kogu elukaare jooksul. Mõisted "Waldorfi pedagoogika" ja "Steineri pedagoogika" tähistavad sama pedagoogikat, üks mõiste viitab esimese kooli asukohale, teine suuna algatajale.[1]

Steineri pedagoogika toetab lapse igakülgset arengut ja lähtub inimese kasvamise ja arenemise seaduspärasustest. Teadmisi omandatakse käsikäes kunstilis-praktiliste tegevustega. Kasutatakse kujundava hindamise meetodit, õppeprotsess tugineb kodu ja õppeasutuse vahelisele koostööle, nii lapsevanemad kui ka pedagoogid väärtustavad elukestvat õpet.[2]

Õppekava aluseks võetakse filosoofia, mille keskmes on õpilane ja tema vaimsus. Õpetamise kõik faasid baseeruvad lapse individuaalsusel ja tema mõistmisel. lapsest aru saamisel. Pedagoogiline filosoofia määratleb õppekava järjestikused etapid ja nende suhte lapse füüsilise, intellektuaalse ja kognitiivse arenguga. Steineri õpetamismeetod rõhub rütmile, järjepidevusele, õppeainete integreerimisele ja nende kontekstualiseerimisele. Tunde viiakse läbi vabamas vormis ja loomingulisemalt kui tavalistes üldhariduskoolides, et arendada õppeprotsessis õpilaste fantaasiat ja kujutlusvõimet olenemata õppeainest.[3]

Õpetaja kannab õppeprotsessis ka psühholoogi rolli, tähendab ta peab olema valmis pakkuma õppijale moraalset tuge. Suuremat osa materjalidest tutvustatakse loo jutustamise kaudu. Narratiivi põhine õpetus toetab õpilaste tähelepanu. Pärast jutustuse kuulamist ja meeldetuletamist pannakse informatsioon ka paberile kirja.[4]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Steineri kirjutas 1894. aastal filosoofilise teose “Vabaduse filosoofias”, milles käsitleb inimlikku vabadust. Filosoofiat on iseloomustatud järgmiselt: “Nii kaua, kui inimene toetub vaid teadvustamata instinktidele või väljastpoolt määratud kohustustele, pole ta seesmiselt vaba. Vabadus algab sellest, et inimene teadvustab temas endas olevad ja teda väljast mõjutavad jõud ning toimib oma arusaama, teadlike motiivide järgi.“[5]

Eesti Vabade Waldorfkoolide ja -lasteaedade Ühendus (EVWLÜ) on tegutsenud 1990. aastate algusest, ajast, mil loodi esimesed Waldorfi koolid Eestis. Ühendus sai alguse soovist jagada informatsiooni eesmärgipüstituste, arutelude, koolituste, õppevahendite ja kirjanduse kohta. Nimetatu oli vastrajatud koolide tiheda koostöö sisuks. (Eesti Vabade Waldorfkoolide ja -lasteaedade ühendus)

Ühenduse eesmärgiks on Waldorfi pedagoogiliste asutuste vahelise koostöö korraldamine, Waldorfi pedagoogika laiem tutvustamine ja edasiarendamine. Waldorf pedagoogilise töö toetamiseks ja süvendamiseks tegutseb ühenduse juures Tartu Waldorfi pedagoogika Seminar. Ühenduse liikmeteks võivad olla Eestis tegutsevad Waldorfi koolid ja -lasteaiad ning teised Steineri pedagoogika alusel töötavad asutused. Ametlikult registreeriti MTÜ Eesti Vabade Waldorfkoolide Ühendus 1997. aasta aprillis (Eesti Vabade Waldorfkoolide ja -lasteaedade ühendus).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Vabaduskasvatus. Rudolf Steineri pedagoogika - Frans Carlgren (raamat)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]