Sojourner Truth

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Sojourner Truth

Sojourner Truth (õieti Isabella Baumfree; 1797 New Yorgi osariik26. november 1883 Battle Creek, Michigan) oli Ameerika abolitsionist, esimese laine feminist.

Tema kuulsaim kõne, mis aastal 1851 esitati Akronis Ohios Naiste konventsioonil, kandis pealkirja "Kas mina ei olegi siis naine?".

Biograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Isabella sündis New Yorgis Hardenberghi mõisas orjade kolmeteistkümnelapselises peres. Tema vanemad olid James ja Betsy Baumfree. Ta müüdi mitu korda orjaks erinevatele peremeestele.

Aastal 1829, kui orjandus oli kaotatud, siirdus ta koos pojaga New Yorki, kus töötas Elijah Piersoni majapidajana.

1. juunil 1843 muutis Isabella oma nime Sojourner Truthiks ning ütles oma sõpradele, et vaim kutsus teda ning ta peab minema. Aastal 1844 astus ta Northamptonis tegutsevasse ühendusse Association of Education and Industry. Ühendus oli rajatud abolitsionistide poolt, kes toetasid naiste õigusi, olid sallivad usu suhtes ning pooldasid patsifismi. Ühingusse kuulus 210 liiget. Aastal 1846 läks ühing finantsvõlgade tõttu laiali. Sojourner hakkas tööle George Bensoni juures majapidajana.

Ta hakkas oma sõbrale Olive Gilbertile rääkima oma memuaare, kes pani nendest kokku raamatu. William Lloyd Garrison avaldas 1850. aastal memuaariraamatu pealkirjaga "The Narrative of Sojourner Truth: A Northern Slave".

Aastal 1851 lahkus ta Northamptonist ning ühines abolitsionisti ja kõneleja George Thompsoniga. Mais osales ta Ohios Naiste konventsioonil, kus esines oma kuulsa kõnega "Kas mina ei olegi siis naine?".