Skoop (projektijuhtimine)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Projektijuhtimisel on mõistel "skoop" kaks erinevat kasutusala: projekti skoop ja toote skoop.

Skoop hõlmab projekti käivitamiseks vajalikku teavet ja toote omadusi, mis vastavad sidusrühmade nõuetele.

  • Projekti skoop: "Töö, mida on vaja täita toote, teenuse või tulemuse saamiseks kindlaksmääratud funktsioonidega."
  • Toote skoop: "Funktsioonid ja väärtused mis iseloomustavad toodet, teenust või tulemust".

Projekti skoop on tööle orienteeritud (vastab küsimusele „kuidas?“), samas kui toote skoop on funktsionaalsetele nõuetele rohkem orienteeritud (vastavad küsimusele „mis?“).

Kui nõudeid ei ole täielikult määratletud ja kirjeldatud ja kui projektis ei ole efektiivset muutuse kontrolli, võib selle tagajärjeks olla projekti kontrollimatud muutused kindlaksmääramata suundades.[1]

Mis on Skoop?[muuda | muuda lähteteksti]

Skoop on projekti lõpuleviimiseks vajalike kombineeritud eesmärkide ja nõuete kogum ehk projekti ulatus. Projekti ulatuse õige määratlemine võimaldab projektijuhil hinnata projekti kulusid ja projekti lõpetamise aega. Projekti ulatus hõlmab kogu teavet ja tulemusi, mis on eeldatavalt projekti lõpuleviimisega seotud, samuti kirjeldatakse projekti piire, täpsustades mis ei kuulu projekti ulatusse ja võib sisaldada projekti eelarvet või olemasolevate vahendite kohta teavet. Skoop hõlmab informatsiooni projekti ajakavast ja ülesannete loomisest. Samuti lisatakse skoopi projektis osalevad töörühmad, et selgitada millised töötajad projektiga kaasatakse. [1]

Tulemused[muuda | muuda lähteteksti]

Esitatav versioon võib hõlmata projekti mõningaid eesmärke või vahe-eesmärke. See võib sisaldada toodete, teenuste või protsesside loomist. Lisaks võib see sisaldada järkjärgulisi muudatusi, mis on paigutatud kogu projekti plaani, mida kasutatakse projekti edenemise juhtimiseks või hindamiseks.[2]

Tootevaldkonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Kui projekt vastutab toote loomise eest, on vaja määratleda konkreetse toote omadused. See hõlmab füüsilisi spetsifikatsioone, näiteks suurust ja materjale, samuti funktsionaalseid nõudeid, näiteks seda, mida toode teeb ja kui kiiresti toode toimingut lõpetab.[1]

Projektijuhtimine ja projekti skoop[muuda | muuda lähteteksti]

Projektijuhi ülesanne on tagada, et ajapiirangud oleksid täidetud, võimaldades projekti sujuvat elluviimist. Ajavahemik võib täienduda lisaülesannetega, mida nimetatakse skoopi kallutamiseks, mis tekib siis, kui projekt omandab täiendavaid funktsioone või nõudeid tähtaja pikenduseta.[1]

Skoopi kõrvalekalle[muuda | muuda lähteteksti]

Projekti skoopi kõrvalekalle, mille puhul tekivad uued ülesanded ja funktsioonid. Võib ilmneda projekti tegevuse käigus, kus tekivad muutused algplaani, mis võivad omakorda muuta teisi skoopi funktsioone või ülesandeid ning tulemumseks on lisaküsimuste ja lisanõuete tekkimise kaskaadiefekt, mis oli tembeldatud tehtuks kui see projekt algas, kuid projekti tegevuse käigus tekkisid[1]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Project Management Institute Inc. (2017). "Project Scope Management" A Guide to the Project Management Body of Knowledge lk 129–142.
  2. Charles Smith, Mark Winter, (2010) "The craft of project shaping", International Journal of Managing Projects in Business, Vol. 3 Issue: 1, pp.46–60, https://doi.org/10.1108/17538371011014026