Sidney Jones
Sidney (James) Jones (17. juuni 1861 London – 29. jaanuar 1946 London) oli inglise helilooja ja dirigent. 12 opereti ja muusikalise komöödia autor, millest rahvusvaheliselt tuntuim on muusikal "The Geisha".
Elu ja tegevus[muuda | muuda lähteteksti]
Sõjaväe kapellmeistri James Sidney Jones seeniori ja Ann Jonesi (neiuna Eycott) vanem poeg. Isa oli Suffolki sõjaväeorkestri juht ning töötas samuti Harrogate'i munitsipaalorkestri ja Leedsi Grand Theatre dirigendina. Õppis noorukina Leedsis mängima klarnetit ja klaverit. Põhjaliku muusikahariduse sai Dublini Trinity kolledžis Sir Robert Stewarti juures. Mängis esialgu Leedsi teatris isa orkestris klarnetit. Neli aastat oli Henry Leslie rändopereti dirigent. Trupp esitas nendel aastatel kõikjal Inglismaal ja Iirimaal Alfred Cellier' koomilisi oopereid "Dorothy", "Doris" ja "The Red Hussar" ("Punane husaar"). 1882–1893 töötas Gaiety Theatre'i muusikajuhina ja käis selle teatri trupiga ringreisidel Ameerikas ja Austraalias.
1893. aastal kirjutas ta burleskile "Don Juan" laulu „Linger longer, Loo”, mis sai üsna populaarseks. 1893. aastal oli ta lühikest aega Prince of Wales Theatre'i dirigent ning komponeeris selle teatri jaoks ka mõne balleti muusika. Kui inglise mainekas impressaario George Edwardes avas 1993. aasta suvel Londonis uue teatri Daly's Theatre, kutsus ta Jonesi selle muusikajuhiks ning innustas kirjutama operette. Kohe esimene oopus "A Gaiety Girl" ("Lõbus tüdruk") pälvis tähelepanu. Kolm aastat hiljem esietendus Jonesi meistritööks nimetatud "The Geisha". Selles sisalduv laul "The Amorous Goldfish" ("Armunud kuldkala") kujunes 19. sajandi lõpus üle Briti impeeriumi lõputult esitatavaks lööklauluks.
Loobus seejärel dirigendiametist ja keskendus operettide komponeerimisele. Kuid Esimese maailmasõja eelõhtul publiku maitse muutus ja Jonesi operettidele ei leidunud enam turgu. Tõmbus seejärel avalikust elust tagasi ning lõpetas ka heliloominguga tegelemise.
Oli abielus endast kuus aastat vanema Londonist pärit näitleja Hannah Kate Linleyga. Neil oli viis last.
Komponeeris hulgaliselt lööklaule ja muusikapalu varieteeprogrammidele. "The Geisha" ("Geiša") kuulub inglise teatrite mängukava raudvara hulka tänapäevani. Aeg-ajalt on olnud Londonis ja New Yorgis etendamisel ka "A Gaiety Girl". Järgis oma teostes Arthur Sullivani ja saksa heliloojate stiili. Tema vähenõudlik ja lahe iseloom väljendub ka tema teostes.
Aastatel 1908–1928 esitasid Eesti teatrid "Geišat" kaheksas lavastuses neljas teatris: Estonias 1908, 1913, 1918, 1928; Vanemuises 1920; Ugalas 1924, 1926 ja Endlas 1924.
Teosed (esmaettekanne Londonis)[muuda | muuda lähteteksti]
- "A Gaiety Girl" (1893)
- "An Artist's Model" (1895)
- "The Geisha" (1896)
- "A Greek Slave" (1898)
- "San Toy" (1899)
- "My Lady Molly" (1903)
- "The Medal and the Maid" (1903)
- "See, See" (koomiline ooper, koos F.E. Toursiga, 1906)
- "King of Cadonia" (koos Frederick Rossega, 1908)
- "A Persian Princess" (1909)
- "The Girl from Utah" (koos Paul Rubensiga, 1913)
- "The Happy Day" (koos Paul Rubensiga, 1916)