Mine sisu juurde

Salme Valgemäe

Allikas: Vikipeedia

Salme Valgemäe (kuni 1937 Simmer; aastatel 1937–1942 Soomets; 11. august 1913 Kõrgesaare vald, Reigi kihelkond, Hiiumaa (Läänemaa) – 18. märts 2006) oli eesti rahvatantsupedagoog ja tantsujuht.

Õppis Tallinna 9. Algkoolis ning seejärel Tallinna Linna II Tütarlaste Gümnaasiumis.

Rahvatantsijana

[muuda | muuda lähteteksti]

Hakkas rahvatantsuga tegelema 1937. aastal, saades alusmüüri Enn Loorsoolt, kelle juures kuni 1940. aastani koos Ott Valgemäega tantsis.

Olnud 1957. aastal Moskvas toimunud Ülemaailmsel Noorsoo- ja Üliõpilasfestivalil Eesti koondrühma üldjuht koos Ott Valgemäega ning Eesti üldtantsupidudel ka rühmaliikide (1970, 1973) ja noorte tantsupeo üldjuht.[1]

Juhendatud rühmad

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1940–1941 Punane Krull ja riidevabriku Keila rahvatantsurühm
  • 1945–1947 Riidevabriku Keila ja trükikoja Punane Täht rahvatantsurühmad
  • 1949–1984 Riidevabriku Baltika tantsurühm
  • 1950–1955 Tehas nr 36, Aktiiv, Jaan Tombi nimeline Kultuuripalee, Mereklubi, trükikoda Oktoober, tubakavabrik Leek rahvatantsurühmad
  • 1952–1965 Tallinna Paberivabriku rühm
  • 1954–1968 Marat
  • 1956–1962 Tarbeklaasi tantsurühm
  • 1959–1966 Tallinna Õpetajate Maja tantsurühm
  • 1949–1974 Kuljus
  • 1974–1998 Tallinna Tuletõrje Maja rahvatantsuansambel Tuisuline

Salme ja Ott Valgemäe tantsude kronoloogia[2]

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1948 – "Ülejalapolka" (SR) ja "Kuljus I" (SR)
  • 1949 – "Tuuletütar", "Vastlavurr" ja "Kaluribrigaad"
  • 1950 – "Soopolka" (SR)
  • 1951 – "Kiik kutsub I" (SR)
  • 1952 – "Seitse rätsepat" (SR) ja "Marjuliste tants" (NR)
  • 1954 – "Sõbratarid" (NR), "Kiigadi-kaagadi" (SR), "Päev rannal I" (SR) ja "Savikoja polka" (SR)
  • 1955 – "Tonditants / Rehe all" (SR)
  • 1957 – "Oige ja vasemba" ja "Tuljak"
  • 1958 – "Kip-kõpsadi" (NR) ja "Suurtants" (SR)
  • 1960 – "Talverõõmud" (LR)
  • 1961 – "1-2-3 galopiga" (LR)
  • 1962 – "Kuljus II" (SR), "Läki matkama" (SR), "Taat ja memm" (SR) ja "Kass ja hiir"
  • 1963 – "Kalur ja meri I" (SR)
  • 1965 – "Kuusalu süit nr 1" ja "Talverõõmud"
  • 1966 – "Nukiline polka" (MR), "Kõrge labajalg" (NR) ja "Konnatants" (MR)
  • 1967 – "Kuusalu süit nr 2" ja "Aegade tuled"
  • 1968 – "Kaera-Jaan" (NR)
  • 1969 – "Trepitants" ja "Kuusalu süit nr 3" (NR)
  • 1971 – "Kalamehe mõrsja" (NR), "Lustakas lugu" (SR) ja "Saaremaa süit" (SR)
  • 1972 – "Kalur ja meri II" (SR), "Karjaste eksam" (MR) ja "Kiik kutsub II" (SR)
  • 1974 – "Tibutants" (NR) ja "Tervitustants" (SR)
  • 1975 – "Pisike polka" (SP), "Rongisõit" (LR) ja "Kui noored olime" (SR)
  • 1976 – "Marupolka" (SR)
  • 1977 – "Hopsali" (SR)
  • 1978 – "Trallitamine" (SR) ja "Tüdruk" (NR)
  • 1979 – "Ilusti kenasti" (SR), "Õekesed" ja "Vetruv polka" (SR)
  • 1980 – "Päev rannal II" (SR)
  • 1981 – "Vanali viisil" ja "Küll sinust meri..."
  • 1982 – "Meelespea" (SP), "Lautri kukulind" (SP), "Targa rehealune" (NR) ja "Räditants" (SR)
  • 1986 – "Kiigemäel" (SR), "Süit A. Raudkatsi tantsudest" (SR), "Rannakolhoosis" ja "Savikoja polka" (SR)
  • 1993 – "Killadi-kõlladi"
  • 1995 – "Suvisel õhtul"

SR – segarühmale

NR – naisrühmale

MR – poiste ja meesrühmadele

LR – lasterühmale

SP – soolopaaridele

Oli 1942. aastast abielus Ott Valgemäega.

Tütar on Tiiu Valgemäe ja poeg on Jüri Valgemäe.

  1. EE 14. köide. Tallinn 2000. Lk 581
  2. Salme ja Ott Valgemäe valitud tantsud II, TTÜ kirjastus 2013
  • "Meie repertuaar nr 2 - pühendatud S. Valgemäe 75. sünnipäevale". Eesti Raamat. Tallinn 1988. Koostanud Heino Aassalu
  • "Salme ja Ott Valgemäe valitud tantsud". Eesti Raamat. Tallinn 1988. Koostanud Heino Aassalu
  • "Salme ja Ott Valgemäe valitud tantsud II". TTÜ kirjastus. Tallinn 2013. Koostanud Ülo Luht

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]