Lehekülje Saksa ordu lähteteksti vaatamine

{{Organisatsioon
|nimi    = Saksa ordu
|embleem = Insignia_Germany_Order_Teutonic.svg
|embleemiallkiri = Saksa ordu vapikilp keskaegsel kujul
|pilt    = Ordensland1410.png
|pildiallkiri = Saksa ordu valdused 1410. aasta paiku
|lühend  = 
|deviis  = ''"Helfen – Wehren – Heilen"''
|asutatud = [[1189]]/[[1198]]
|lõpp    = 
|tüüp    = [[vaimulik rüütliordu]]
|staatus = 
|eesmärk = 
|peakorter = [[Akko]] (–1230)<br />[[Montforti linnus]] (1230–1271) <br />Akko (1271–1291)<br />[[Veneetsia]]  (1291–1309)<br />[[Malbork|Marienburg]]  (1309–1457)<br /> [[Königsberg]] (1457–1525)<br /> [[Mergentheim]] (1525–1809)<br>[[Viin]] (alates 1809)
|asukoht  = 
|liikmed  = 
|keeled   = [[ladina keel]], [[saksa keel]]
|juhtkond = 
|peaorgan = 
|emaorg   = [[Rooma-katoliku kirik]]
|allorg   = 
|vabatahtlikud = 
}}

'''Saksa ordu''' ehk '''Teutooni ordu''' (ametliku nimega '''Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu''', ([[saksa keel]]es ''Deutscher Orden'', ametlikult ''Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem''; [[ladina keel]]es ametlikult ''Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum'', lühend '''O.T.''') on [[katoliiklus|katoliiklik]] [[vaimulik ordu]], mis kuni 1929. aastani oli [[vaimulik rüütliordu]].

Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast [[Templiordu]]t ja [[Johannes Almuseandja|pühale Johannesele]] pühitsetud [[Hospitaliidid|hospitaliitide]] ordut.

== Nimi ==
Organisatsiooni nimi eri keeltes:
* [[ladina keel]]es (organisatsioon loodi algselt [[katoliku kirik]]u usuorganisatsioonina): ''Fratrum Theutonicorum ecclesiae Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum'', ''Ordo domus Sanctae Mariae Teutonicorum in Jerusalem'', levinud lühendatud nimevariant ''Ordo Theutonicorum'';
* [[saksa keel]]es: ''Bruder und Schwestern vom Deutschen Haus Sankt Mariens in Jerusalem'', lühivariant ''Der Teutschen Orden'', ka levinud nimevariant ''Der Deutsche Orden;''
* [[tšehhi keel|tšehhi]] ja [[poola keel]]es: ''Ordo Teutonicus;''
* [[vene keel]]es: ''Тевтонский орден''.

== Juhid ja organisatsioon ==
Vaimuliku rüütliordu juhiks oli algselt liikmete valitav meister (magister) (saksa keeles ''Meister''), hiljem valduste laienedes ja organisatsiooni arenedes [[Saksa ordu kõrgmeister]] (saksa keeles ''Hochmeister, Gross Meister'').

Ordu sõjaväe juhatajat, kes juhatas peamiselt [[Leedu suurvürstiriik|Leedu]]-vastaseid rünnakuid ja resideeris aastatel [[1312]]–[[1525]] [[Preisimaa]]l [[Königsbergi ordulinnus]]es, olles aastast [[1360]] ka sealseks [[Königsbergi komtuur]]iks, nimetati [[Saksa ordu suurmarssal]]iks.

Ordu piirkondlikud valitsejad olid ordumeistrid ja [[ordukäsknik]]ud Preisimaal ja [[Vana-Liivimaa|Liivimaal]].
[[Preisi maameister|Preisi maameistri]] ametikoht ühendati [[1324]]. aastal [[Saksa ordu kõrgmeister|Saksa ordu kõrgmeistri]] omaga.

Ordukäsknikud olid Saksa ordu kõrgemad ametnikud, kes allusid otseselt ordumeistrile (vastavalt piirkonnale, kas kõrgmeistrile või maameistrile). Tavaliselt oli ta ordu valitsusüksuse (''Gebiet''i) valitseja, kas [[komtuur]] või [[foogt]]. Saksa ordu Preisimaa ja [[Liivimaa]] harudes ([[Liivimaa ordu]]s) eristati ka suurkäsknikke (''Großgebietiger''), kes olid ordumeistri lähima nõukogu (siseringi) liikmed. Kõrgmeistri lähikonnas olevad suurkäsknikud kandsid ka erilisi ametinimetusi: suurkomtuur (''Großkomtur''), kõrgeim marssal (''Oberster Marschall''), kõrgeim hospidaliülem (''Oberster Spittler''), riietusülem (''Trappier''), peakassahoidja (''Treßler'') ja kõrgeim kaubandusülem (''Großschäffer'').

[[1237]]. aastal ühines Saksa orduga [[mõõgavendade ordu]], mille baasil moodustati Saksa ordu Liivimaa haru ehk [[Liivi ordu|Liivimaa ordu]].

== Ajalugu ==
=== Ordu loomine ja selle esimesed aastad ===
Saksa ordu asutati [[1190]]. aastal [[Kolmas ristisõda|Kolmanda ristisõja]] käigus [[Akko]] linna piiravate ristisõdijate laagris [[Švaabimaa hertsog]] [[Friedrich II (Švaabimaa)|Friedrich II]] soosingul [[hospidal]]ivennaskonnana, mis tegeles haavatute ja vaeste eest hoolitsemisega. Selle liikmeteks olid algusest peale eeskätt rüütliseisusest ja [[Saksamaa kuningriik|Saksamaalt]] pärinevad isikud. On teada, et sakslased, [[Lübeck]]ist ja [[Bremen]]ist olid oma hospidali [[Jeruusalemma Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise kirik|Jeruusalemma]] rajanud juba [[12. sajand]]i alguses, kuid see kadus tõenäoliselt juba enne [[1187]]. aastat, mil [[Egiptus]]e ja [[Suur-Süüria|Süüria]] [[sultan]] [[Saladin]] linna vallutas. Pärast kolmandat ristisõda tegutses Saksa hospidaliordu Akkos, pakkudes linnas ja selle ümbruskonnas tegutsevatele palveränduritele ja [[ristisõjad|ristisõdijatele]] öömaja, kehakinnitust, hingehooldust ja ravi.

Aastal [[1199]] kinnitas [[paavst]] [[Innocentius III]] Saksa ordu vaimulikuks [[rüütliordu]]ks. Saksa ordu tunnusmärgiks sai must rist valgel mantlil.

=== Ordu valduste laienemine ===
Esialgu omas Saksa ordu valdusi Akko linna ümbruses, tema valdusse läksid mõningad [[linnus]]ed linna lähikonnas. Ordu residentsiks oli kuni 1230. aastani [[Akko kindlus]] ja seejärel [[Montforti linnus]] (saksa keeles Starkenberg) (1230–1271).
[[Pilt:מבצר מונפורט בזריחה.JPG|pisi|vasakul|[[Montforti linnus]]]]
Saksa ordu esimesed valdused väljaspool [[Palestiina (piirkond)|Palestiinat]] asusid [[Hohenstaufenid|Hohenstaufenite]] [[Lõuna-Itaalia]]s, sest alates esimestest ristisõdadest soetasid kõik [[püha maa]] kloostrid, kirikud ja ordud endale Itaalia lõunapiirkondades valdusi. Lõuna-Itaalia oli osa [[Saksa-Rooma keisririik|Saksa-Rooma keisririigist]] ja kuni [[14. sajand]]ini Euroopa majanduse ja kaubanduse sõlmpunkt ning [[Apuulia]]s ja [[Sitsiilia]]s olid suurimad [[Palestiina (ajalooline)|Palestiinasse]] suundumiseks kasutatavad sadamad: [[Bari]], [[Barletta]], [[Brindisi]] ja [[Messina]]. Ordu rajas ka tugipunktid meresõiduks pühale maale strateegiliselt tähtsal Küprose saarel ja [[Küprose kuningriik|kuningriigis]], analoogselt [[Templirüütlid|Templirüütlite]] ja [[Hospitaliidid#Hospitaliidide, Johaniitide ordu|Hospitalieeride]] ordudega. Itaalias andis [[Saksa-Rooma keiser|keiser]] [[Heinrich VI (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich VI]] [[1197]]. aastal Saksa ordule esimesed valdused: [[Palermo]] linnas asuva [[Tsistertslaste ordu|tsistertslaste]] mahajäetud kloostri ja maavaldused [[Apuulia]]s. Orduvennad asusid seega [[Sitsiilia]]sse juba enne seda, kui nende vennaskond muudeti ametlikult rüütliorduks. Heinrich VI andis ordule laialdased õigused: orduvennad olid vabastatud enamikust [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriigis]] kehtivaist maksudest ning nende üle ei võinud kohut mõista keegi peale nende ordumeistri Palermos.

12. sajandi lõpul sai ordu ka valdusi väljaspool Euroopat, [[Küprose kuningriik|Küprosel]] ja [[Kiliikia Armeenia kuningriik|Kiliikia Armeenias]]. Juba [[Kiliikia Armeenia kuningriik|Armeenia kuningas]] [[Levon I]] kinkis ordule [[Amudain]]i kantsi, avades sellega võimaluse territooriumi moodustamiseks Kiliikia Armeenia kuningriigi äärealal.

Aastatel [[1202]]–[[1206]] oli ordul endiste väepealike [[Wilhelm Capparone]] ja [[Dipold von Schweinspeunt]]i suur poolehoid. Neil oli mõjuvõimu Saksa-Rooma keisri Heinrich VI ja tema järglase keiser [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]] juures. Aastatel 1208–1214 ei lisandunud keisrilt orduvendadele ühtegi [[privileeg]]i, kuna keisrivõimu pärast toimus võimuvõitlus [[Otto IV (Saksa-Rooma keiser)|Otto IV]] ja Friedrich II vahel. Olukord paranes, kui keiser ja paavst asusid ette valmistama [[Seitsmes ristisõda|Seitsmendat ristisõda]]. Tänu sellele laienesid aastatel 1217–1221 ordu privileegid olulisel määral.

Orduvennad kasutasid ära Sitsiilias Messina sadama strateegilise positsiooni ning said keisrilt selle sadama kasutamise eest renti, [[1219]]. aastal sai ordu Friedrich II-lt Palermo linnast veidi ida pool asuva Püha Johannese leprosooriumi (''ospedale di San Giovanni dei Lebbrosi''), tingimusel, et ta vallutab piirkonna, kuna see oli muutunud Friedrich II vastaste tugipunktiks. Sitsiilias oli tegemist tõenäoliselt esimese korraga, mil Saksa ordu pidas sõda Euroopa pinnal.

[[Pilt:Teutonic Order 1260.png|pisi|Saksa ordu valdused Läänemere ääres 1260. aasta paiku]]
[[Fail:Ordensburgen Ausschnitt.jpg|pisi|Saksa ordu linnused Preisimaal]]

=== Saksa ordu laienemine Ida-Euroopasse ===
Saksa ordu polnud [[Püha maa|pühal maal]] võrreldes [[Johanniidid|johanniitide]] ja [[Templiordu|templivendadega]] oma orduvendade väikese arvu tõttu kuigi konkurentsivõimeline. [[1211]]. aastal kutsus [[Ungari kuningas]] [[András II]] ordu [[Transilvaania]]ssse, andes neile 12 000 m² [[Borca]] (''Burzenland'') piirkonna ([[Țara Bârsei]]) [[Valahhia]] piiri ääres, tasuks võitluse eest [[polovetsid]]e ehk [[kumaanid]]ega. Ordu püüdis sinna luua Ungarist sõltumatut võimu, mistõttu tal tekkisid vastuolud nii kuninga kui ka Ungari aadli ja vaimulikkonnaga ning [[1225]]. aastal pidi Saksa ordu Transilvaaniast lahkuma.

[[1223]]. aastal andis [[Masoovia hertsogkond|Masoovia hertsog]] [[Konrad I (Masoovia)|Konrad I]] ordule [[Kulmimaa]] (poolapäraselt [[Chełmno]]), et nood [[Masoovia]]le vaenulikud [[paganlus|paganlikud]] [[preislased]] alistaks. Hertsog Konrad andis ordule Dobrzyńi linnuse koos selle ümbruskonnaga. Samal aastal kinnitas ordu põhikirja ka [[paavst]], nii muutus see ametlikult iseseisvaks [[Dobrini ordu]]ks. Ent ordu käekäik ei osutunud kuigi edukaks, peagi langes preislaste vastu alustatud [[Preisi ristisõda|Preisi ristisõjas]] piiskop Christian preislaste kätte vangi.

[[Masoovia hertsog]] [[Konrad I (Masoovia)|Konrad I]] oli sunnitud kutsuma appi preislaste rüüsteretkede tõkestamiseks [[1225]]. aastal Saksa ordu kõrgmeistri [[Hermann von Salza (ordumeister)|Hermann von Salza]], lubades tasuks preislaste alistamise eest ordule [[Kulmimaa]] (saksa keeles ''Kulmland''). [[1226]]. aastal [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]] poolt Saksa ordule antud [[Rimini kuldbulla]]ga, millega fikseeriti nende alluvus ainult Rooma paavstile, loodi soodne situatsioon ja sõltumatus Poolast.
[[Konrad I (Masoovia)|Masoovia Konrad I]] kutsus Saksa ordu appi võitlema [[Baltlased|balti]] [[Preislased|preisi]] paganatega, mis kujunes sajanditepikkuseks Poola sõjategevuseks ordurüütlitega.
[[Fail:Teutonic_state_1250.png|pisi|left|Saksa ordu, Leedumaa ja [[Vana-Liivimaa]] [[1225]]–[[1250]]]]

=== Mõõgavendade ordu liitmine ===
[[1237]]. aastal ühines Saksa orduga [[mõõgavendade ordu]], mille baasil moodustati Saksa ordu Liivimaa haru ehk [[Liivi ordu|Liivimaa ordu]]. Liivimaa ordu vallutas [[1290]]. aastaks kogu tänase [[Läti]] ala, misjärel keskaegse [[Liivimaa]] piirid olid fikseeritud.
[[Fail:Teutonic Order 1260.png|pisi|left|Leedumaa ja Saksa orduriik ca. 1260]]

=== Saksa ordu ja Leedu ===
Saksa ordu [[Liivimaa ordu]]haru, mis oli [[Põhjala ristisõjad|Baltimaade sõjalist vallutust]] alustanud [[1201]] [[Riia]] linnast, vallutas tänapäeva [[Läti]] ja seejärel [[Eesti]] maa-ala, aga Leedu vallutamise katsed tõid suure tagasilöögi. [[13. sajand]]il [[preislased|preislaste]] maa alistamise järel [[Preisimaa]]l kiirendas Saksa ordu agressiooni ähvardus paganliku Leedu ühendamist. Mindaugas ühendas [[1230. aastad|1230. aastail]] Aukštaitija, [[Žemaitija]] ja teisi maid ning osa [[jatvingid]]e ja [[kurelased|kurelaste]] alasid. Sõdades Saksa ordu ja mõõgavendade orduga tegid Leedu väed sõjakäike [[13. sajand Eestis#Sõjad Leedu vürstidega|Vana-Liivimaale]] ja pidasid liitlastega võiduka [[Saule lahing]]u, kui ordu [[22. september|22. septembril]] [[1236]] [[Saule lahing]]us otsustavalt lüüa sai. Saule lahing toimus praeguse [[Läti]] ja [[Leedu]] piirialadel, kus leedulased (koos [[semgalid|semgalitega]]) lõid hävitavalt Leedust rüüsteretkelt naasvat [[mõõgavendade ordu]] väge; surma sai ka ordumeister [[Volquin]]. Saule lahingus saadud võit aitas säilitada paganliku Leedu iseseisvust, selle mõjul puhkes sakslastevastaseid ülestõuse [[Zemgale]]s, [[Kuramaa]]l ja [[Saaremaa]]l. Viimane allutati ordu ja piiskopi võimule uuesti alles [[1241]]. aastal.

=== Preisi ristisõda ===
{{vaata|Preisi ristisõda}}
Vallutanud [[1283]]. aastaks [[preisi ristisõda|preisi ristisõja]] käigus Preisimaa, rajas Saksa ordu sinna tugeva Saksa orduriigi, mis muutus ohtlikuks mitte ainult naabruskonna [[Leedu suurvürstiriik|paganarahvastele]], vaid ka [[Poola kuningriik|Poola kuningriigile]]. Preisimaa saksastus saksa talupoegade [[kolonisatsioon]]iga [[17. sajand]]iks täielikult.

=== Saksa ordu õitseaeg ===
[[Pilt:Acre1291 made by samsam.JPG|pisi|[[Akko]] kaart 1291. aastal]]
[[Pilt:Panorama of Malbork Castle, part 4.jpg|pisi|Marienburgi ordulinnus]]

Kuni [[1291]]. aastani asus ordu [[kõrgmeister|kõrgmeistri]] residents Akkos, [[Akko piiramine (1291)|linna langemise järel]] viidi see üle [[Veneetsia]]sse ja [[1309]]. aastal Malborki ([[Malbork|Marienburgi]]). [[Malborki ordulinnus]] oli Saksa ordu ja [[Saksa ordu riik|Saksa orduriigi]] keskus kuni [[1457]]. aastani, mil selleks sai [[Königsberg]]. [[1525]]. aastal asus ordukeskus ümber [[Saksamaa]]le [[Mergentheim]]i ja [[19. sajand]]il [[Viin]]i.

Saksa ordu võimkonda kuulusid 13. sajandil:
* [[Püha maa|pühal maal]] Akkas asuv ordukeskus, valdused [[Yafo]], [[Ashkelon]], [[Gaza]], [[Şūr]], [[Tripoli]] kuni [[1291]]. aastani;
* valdused [[Sitsiilia]] saarel ([[Sitsiilia kuningriik]]);
* valdused [[Frangimaa]]l [[Elsass]]-[[Burgundia ajalugu|Burgundias]], [[Lotring]]is, [[Koblenz]]is, [[Hessen]]is, [[Tüüring]]is, [[Saksimaa]]l, [[Vestfaal]]is, [[Buzeins]]is, [[Utrecht]]is;
* valdused [[Austria]]s: [[Wiener Neustadt|Neustadt]], [[Graz]], [[Friesach]]
* valdused [[Itaalia]]s [[Apuulia]]s
* valdused [[Kreeka]]s
* valdused [[Kiliikia Armeenia kuningriik|Armeenias]] [[Kiliikia]]s
* Preisimaa;
* valdused [[Vana-Liivimaa]]l
* valdused [[Pürenee poolsaar]]el

==== 14. sajand ====
[[File:Pommerellen 1125 - 1386.jpg|pisi|Saksa ordu valdused Preisimaal, ...1386]]
Pärast [[Püha maa]] kaotamist 13. sajandi lõpul koosnes Saksa ordu võimuala kolmest osast:
* Preisimaa valdused (ordu kõrgmeistri asupaik),
* Liivimaa valdused (Liivimaa ordu),
* laialipillutatud valdused [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma keisririigis]], [[Prantsusmaa]]l, [[Hispaania]]s, [[Kreeka]]s ja [[Itaalia]]s (allusid Saksa orduharu meistrile).
{{vaata|Saksa ordu riik}}
[[1291]]. aasta järel, kui Akko [[muslim]]ite kätte langes, toimusid murrangulised sündmused kõigi kolme suure rüütliordu ajaloos. [[Templiordu]]t tabas peatselt (1305–1312) hukk ning [[hospitaliidid]] olid sunnitud algselt [[Rhodos]]e ja [[16. sajand]]il [[Malta]] saarele ümber asuma.
[[Pilt:Europe in 1328.png|pisi|left|Euroopa poliitiline kaart 1328. aastal]]
[[Fail:Polska 1333 - 1370.png|pisi|Saksa ordu ja [[Poola kuningriik|Poola kuningriigi]], [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi]] piirialad aastatel 1333–1370]]
[[14. sajand]]i algul pääses Saksa ordu napilt Templiordu saatusest. [[Franciscus de Moliano]] korraldas [[inkvisitsioon]]i ja kuulas üle orduvaenulikke Liivimaa vaimulikke. Ordut süüdistati [[ketser]]luses, jumalateotamises, vastristituile kirikute ehitamise takistamises, koostöös venelaste ja paganatega, kuritegudes vastristitute ja vaimulike vastu ja reetmises. Ordu pandi korduvalt kirikuvande alla. Ainult suure vaevaga suutis ordu oma seisundi säilitada.<ref name="EPtK6" />

Saksa ordu jaoks oli 14. sajand õitseaeg. Preisimaal arenes kaubandus (ordualadel asusid hansalinnad [[Danzig]], [[Elbing]], [[Braunsberg]], [[Kaliningrad|Königsberg]], [[Kulm]] ja [[Thorn]]) mis võimaldas ehitada võimsaid ordulinnuseid ja õitsvaid kaubalinnu.

14. sajandi jooksul toimusid pidevad sõjakäigud [[pagan]]atest [[Leedu suurvürstiriik|leedulaste]] vastu [[Žemaitija]]s ja mujal, millest lisaks ordurüütlitele võtsid osa ka ilmalikud rüütlid [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaalt]], [[Itaalia]]st, [[Inglismaa kuningriik|Inglismaalt]], [[Saksamaa]]lt, [[Austria hertsogkond|Austriast]] ja mujalt. Selline "ristisõjaturism" kestis kuni [[15. sajand]]i alguseni. 14. sajandi viimasel veerandil osales Saksa ordu Leedu suurvürstiriigis toimunud sisemises võimuvõitluses, toetades [[katoliku usk|katoliku usu]] vastu võtnud Leedu valitsejakandidaate – [[Jogaila]]t, [[Vytautas]]t.
[[Pilt:Teutonic Order 1410.png|pisi|Saksa ordu valdused aastal 1410, [[Põhja-Euroopa|Põhja-]] ja [[Ida-Euroopa]]s]]
14. sajandi lõpul ordu välispoliitiline olukord muutus komplitseerituks, kuna [[1386]]. aastal sõlmitud [[Krevo unioon]]iga sõlmiti Poola ja Leedu [[personaalunioon]] ning Leedu suurvürst [[Jogaila]] võttis vastu ristiusu. See tähendas, et ordul kadus ideoloogiline põhjus ristisõdadeks Leedu vastu ([[Leedu–Saksa ordu sõjad]]). [[1398]]. aastal sõlmiti [[Leedu suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi]] ja Saksa ordu vahel [[Salynase leping]], mille kohaselt anti muuhulgas Žemaitija (Samogitia) alad Saksa ordule. Žemaitija omandamisega sai Saksa ordu luua maismaaühenduse [[Liivi ordu]] maadega [[Vana-Liivimaa]]l. Maismaaühendus Saksa ordu põhiterritooriumi ja Liivimaa vahel jäi kestma 13 aastaks. Pärast [[Grünwaldi lahing]]ut [[1410]]. aastal võttis Leedu Žemaitija piirkonna endale tagasi.

[[Pilt:Deutscher Orden 1466.png|pisi|Saksa ordu valdused 1466. aastal]]

==== 15. sajand ====
Ordu suurim territoriaalne ulatus oli 14. ja 15. sajandi vahetusel, kui lisaks eelpool loetletud valdustele kuulusid ordu võimu alla veel [[Neumark]] [[Brandenburg]]is, Žemaitija ja [[Ojamaa]].

=== Saksa ordu-Leedu sõjad ===
[[1409]]. aasta [[6. august]]il kuulutas Saksa ordu [[Saksa ordu kõrgmeister|kõrgmeister]] [[Ulrich von Jungingen]] sõja Poolale ning vallutas osa Poola ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi piirialasid, välja kuulutatud maakaitseväe kogunemise järel vallutasid poola väed tagasi [[Bydgoszcz]]i kuid 1409. aasta sügisel sõlmiti orduga vaherahu. 1410. aasta sügiseks kogusid mõlemad tugeva sõjaväe ning [[1410]]. aastal sügisel asusid Poola ja Leedu, Vene ja Žemaitija ühine sõjavägi sõjakäigule senise võimsama sõjalise jõu vastu Ida-Euroopas Saksa ordule.

Saksa ordu languse alguseks loetakse [[1410]]. aastal Poola-Leedu ühisväele kaotatud [[Grünwaldi lahing|Tannenbergi (Grünwaldi) lahingut]]. Saksa ordu väed purustati [[Grünwaldi lahing]]us Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürsti [[Vytautas]]e ja Poola kuninga Wladyslaw II juhtimisel. Langesid ordu kõrgmeister Ulrich von Jungingen, suurkomtuur, suurmarssal, suurvarahoidja jt. Nädal pärast lahingut suundusid Leedu ja Poola väed Saksa ordu keskuse [[Marienburgi loss]]i piirama, kuid lõpetasid selle [[18. september|18. septembril]]. Grünwaldi ehk Tannenbergi lahing nõrgestas Saksa ordut. [[Saksa ordu–Poola sõda (1409–1411)|Saksa ordu ja Poola vahelise sõja]] lõpetas [[1411]]. aastal sõlmitud [[Thorni rahu]].

Saksa ordu sõdis [[1414]] ja [[1422]] Leedu suurvürst [[Vytautas Suur]]ega. [[Toruńi rahu]]ga [[1411]]. ja lõplikult [[1422]]. aastal [[Melno rahu]]ga oli ordu sunnitud loobuma [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigile]] [[1398]]. aastal saadudud [[Žemaitija]]st. [[1454]]. aastal alustasid Poola ja Leedu, Vene ja Žemaitija ühine sõjavägi [[Kolmeteistkümneaastane sõda (1454–1466)|Kolmeteistkümneaastast sõda]] Saksa orduga, mis lõppes Poola kuningale eduka [[Thorni teine rahu|Thorni teise rahuga]] ja [[1466]]. aastal Saksa ordu loovutas [[Poola kuningriik|Poola kuningriigile]], [[Lääne-Preisimaa]] ehk [[Kuninglik Preisimaa|Kuningliku Preisimaa]], Ida-[[Pommeri]] ja [[Lääne-Preisimaa]] ning [[Saksa ordu kõrgmeister]] tunnistas end Leedu suurvürsti ja Poola kuninga [[Kazimierz IV]] vasalliks.
[[File:Hanse-Orden.png|pisi|300px|14. sajandi lõpu Läänemere suurvõimud ja [[hansalinn]]ad]]
=== Preisimaa ja Liivimaa kaotamine ===
[[15. sajand]]i keskel Saksa ordu ja Preisimaa seisuste liidu ning viimastega liidus olnud [[Poola Kuningriik|Poolaga]] toimunud [[Kolmeteistaastane sõda|Kolmeteistaastase sõja]] ([[1454]]–[[1467]]) tagajärjel kaotas Saksa ordu [[Lääne-Preisimaa]] ja selle Preisimaa haru eesotsas kõrgmeistriga muutus [[Poola Kuningriik|Poola kuningriigi]] [[vasall]]iks. Saksa ja Liivimaa harusid see sõda otseselt ei mõjutanud, sest nad olid 15. sajandi jooksul kõrgmeistrist sisuliselt iseseisvunud. Edaspidi püüdis ordu saavutada Poolast võimalikult suurt iseseisvust, kuid [[1519]]–[[1521]] toimunud Poola-ordu sõja ehk [[Ratsanikesõda|Ratsanikesõja]] järel oli selge, et ordu ei suuda Poola-Leedu ühisriigi vastu sõjalise jõuga enam midagi ette võtta.

[[Fail:Wappenbuch Rösch csg-1084 047.jpg|pisi|püsti|Saksa Ordu meistri (keskmine suur) ja ordumeistrite (väiksed) vapid kuni aastani 1470]]

[[1525]]. aastal sekulariseeris kõrgmeister [[Albrecht von Hohenzollern]] Saksa ordu Preisimaa haru ja selle asemele moodustati Poola vasallriik, [[Preisi hertsogiriik]] pealinnaga [[Königsberg]]is. Ordu kõrgmeistri kohusetäitjaks määrati [[1527]]. aastal, pärast lühiajalist võimuvõitlust Liivimaa ja Saksa orduharu meistrite vahel, Saksa orduharu meister. [[1562]]. aasta järel, kui ka Liivimaa ordu sekulariseeriti, jäigi ordust alles vaid selle Saksa haru.

=== Saksa ordu tegevus 16. sajandist tänapäevani ===
Alates [[16. sajand]]i teisest poolest tegutses Saksa ordu aktiivseimalt [[Austria]]s, kus võideldi [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] sissetungiga Euroopasse. Ordu oli väga tihedalt seotud [[Habsburgid]]e dünastiaga, enamik selle kõrgmeistreid pärinesid viimasest. [[1809]]. aastaks sekulariseeriti ordu valdused [[Napoleon I]] käsul ka Saksamaal, ainult Austrias jäid nad püsima. Kui Austria kuulus Saksamaa koosseisu (1938–1945), peatati seal ordu tegevus, kuid pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] see taastus. Alates [[1929]]. aastast on Saksa ordu puhtalt vaimulik ordu.

== Pärand ==
[[Peet Aren]]ile olid väidetavalt [[Eesti Vabadusrist]]i kujundamisel eeskujuks Saksa Ordu kõrgmeistri lipult võetud [[karkrist]]i-motiiv ja [[Soome Vabadusrist]]ilt ([[Karjala vapp|Karjala vapilt]]) võetud kujund, soomustatud käsi mõõgaga.

== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="EPtK6">[[Anti Selart]]. Liivimaa ja Vene 13. sajandil. Tartu 2002, lk 248–250.</ref>
}}

== Kirjandus ==
* [[Klaus Militzer]]. ''Saksa Ordu ajalugu''. Kirjastus Atlex, [[2013]] 224 lk ISBN 9789949492206
* [[Eric Christiansen]], "Põhjala ristisõjad", Kirjastus Tänapäev 2014, 420 lk ISBN 9789949276172

== Välislingid ==
{{commonskat|Teutonic Order}}
* [http://www.deutscher-orden.de/ Saksa ordu koduleht]
* [http://www.damian-hungs.de/DO-Priester.pdf Der Deutschordenspriester bis 1800]

[[Kategooria:Ordud]]
[[Kategooria:Saksa ordu| ]]